Metsaomanikud tutvusid Tartumaa pühapaikadega

12.04. toimus Tartus looduslike pühapaikade teabepäev metsaomanikele ja -tootjatele. Sündmuse korraldasid Hea Metsanduse Koda, Hiite Maja ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus

Hea Metsanduse Koja esindaja Indrek Talpsep tutvustas rahvusvahelise säästva metsanduse standardi (FSC) põhimõtteid ja rakendamist Eestis. Standardi eesmärk on jätkusuutlik ja majanduslikult tulus metsatootmine, mis arvestab keskkonna, kultuuripärandi, kogukondade ja põlisrahvaste huvidega. Seetõttu on FSC egiidi all asutud Eestis kaardistama ka põlisrahva metsanduslikke huve ning tutvustatakse mh pühapaikadega seotud häid tavasid.

Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest andis ülevaate erinevatest pühapaikadest, nendega seotud väärtustest ja käitusmispõhimõtetest. Pühapaigad on ajaloolised kaitsealad, mille eesmärk on hoida talude ja külade maastikulist mitmekesisust ja elurikkust ning võimaldada inimestel edasi kanda ajaloolisi traditsioone. Enamik pühapaiku on praegu halvas seisukorras ja nende looduskeskkond vajab taastumiseks rahulejätmist ja aega.

Tiit Kaasik Hiite Majast tutvustas looduslike pühapaikade kaardistamise hetkeseisu ja väljavaateid. Kuna enamik pühapaiku on kaardistamata, ei saa metsatootjad praegu vältida hiiepuude langetamist ja neist kütte- ja ehitusmaterjali tootmist. Lähiajal käivitub Kultuuriministeeriumi projekt, mille käigus on kavas arhiiviteadete abil üles otsida kuni kolmandik pühapaikadest. Pühapaikade täiemahuline kaardistamine võiks saada teoks metsatootjate abil. Hinnanguliselt asub metsamaal 2000 ajaloolist looduslikku pühapaika ning pühapaikadest raiutud metsamaterjali maht võib ulatuda aastas tuhandete tihumeetriteni.

Järgnenud väljasõidul tutvuti Tartu ümbruse erinevate pühapaikadega ja arutati nende haldamise põhimõtteid. Nõo valla Unipiha külas külastati muinsuskaitsealust Rägavere hiit, millest eelmisel kevadel pool lagedaks raiuti. Lindude pesitsemise ajal toimunud metsatööde käigus kahjustati ulatuslikult hiie pinnast ja võimalikku kultuurikihti. Taoline tootmisviis oleks kohatu isegi tavalises majandusmetsas. Kummati tegid väljasõidul viibinud metsandustöötajad kindlaks, et hiit rüüstanud Tava Mets OÜl on säästva metsanduse PEFC sertifikaat, mille kohaselt on ta võtnud kohustuse mitte halvendada loodus- ja muinsuskaitseobjektide ning teiste kultuuriväärtusega objektide seisundit. Standardi põhimõtete rikkumisele vaatamata kasutab tootja turul endiselt PEFC sertifikaadiga kaasnevaid majanduslikke eeliseid.

Kambja vallas peatuti kolme pühapaiga juures. Virulase külas kasvab tee ääres vana ristipuu, mida andmebaasidest ei leia. Kullaga külas uuriti põllul asuvat muinsuskaitsealust ohvrikivi, mis on ühtlasi lohukivi. Kivi ümber pole jäetud puutumata ala, kus inimesed saaksid kombetalitusi täita ning masinad on kivi vigastanud. Pühi külas kasvavad tee ääres RMK hallatavas riigimetsas ristipuud, mida pole kantud ametlikesse andmebaasidesse. Naabruses toimunud lageraiete käigus on osad ristipuud langetatud. Veel kasvavate ristipuude säilitamiseks otsustati saata kiiremas korras RMKle avaldus. RMK kasutab FSC säästva metsanduse sertifikaati ja on võtnud kohustuse tagada metsas kultuuripärandi, sh pühapaikade säilimise.

Haaslava vallas külastati Mõra Silmaallikat ning Koke Kiigeoru hiiesalu. Viimane on loodus- ja muinsuskaitsealune vana künnapuusalu, milletaolist Eestis rohkem teada ei ole. Paraku tegi RMK hiie naabruses kasvavas riigimetsas hiljuti lageraiet, mistõttu seni metsa servas kasvav salu avati tuultele. Õnneks ei ole tuulte meelevalda jäänud hiiepuud veel murdunud.

Teabepäeval külastatud paikadega saab tutvuda näoraamatu albumis.

 

 

Comments are closed.