Hiite fotovõistluse patroon Tõnis Lukas kutsub pühapaiku jäädvustama

Käimas on Hiite kuvavõistlus 2016, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm loodusobjektid, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot.  Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa,  Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Esmakordselt on võistluse lehekülg avatud lisaks eesti keelele ka  inglise ja vene keeles.

Fotovõistluse patroon Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas kutsub kõiki pärandisõpru pühapaiku jäädvustama. “Hiite fotovõistlusel osaledes aitate jäädvustada haruldast ja väärtuslikku osa Eesti ja maailma pärandist. ERM on võistlust varemgi toetanud ja teeb seda ka tänavu. Saatke oma pildid võistlusele ning tulge kindlasti ka 3.12.2016 ERMi uude majja osa saama ilusast autasustamissündmusest. Kõik pärandisõbrad on teretulnud” kutsus Tõnis Lukas.

Võitjate autasustamine toimub 3.12.2016 Tartus Eesti Rahva Muuseumi uue hoone konverentsisaalis.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31.10.2016 aadressil: http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h
Soovitav on saata oma kaastööd siiski võimalikult peatselt ning mitte jätta seda viimasele hetkele. Siis on korraldajatel võimalik võistlejaid piltide sobivuse osas nõustada ning vajadusel jõuab teha ja saata täiendavad pildid.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise tõttu.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Hiite Maja SA, Maavalla Koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Võistlust toetavad: Wiedemanni tõlkebüroo, Hõimurahvaste Programm, Eesti Kultuurkapital, Kehrwieder, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Võrtsjärve Sihtasutus, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Eesti Folkloorinõukogu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Viru Folk, Roheliste Rattaretk, Looduse aasta foto, Kirjastus Pegasus, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Mooska talu, Tagavälja talu, SA Kalevipoja Koda, Eesti Trükimuuseum, Siniallika trahter ning meestelauluselts LÜÜ-TÜRR.

Lisateavet:
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Inglise keeles:
http://www.maavald.ee/en/image-contests/2016

Vene keeles:
http://www.maavald.ee/ru/h-ru/maavalla-hiied-2016

 

 

Urvastes austatakse Tamme-Lauri tamme

Homme, reedel, 13.05. algusega kell 16 toimub Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri tamme juures looduslikele pühapaikadele pühendatud sündmus. Kuldre kooli lapsed kõnelevad kohalikest pühapaikadest. Ahto Kaasik tutvustab hiljuti ilmunud raamatut “Põlised pühapaigad”, mille kaant ehib Tamme-Lauri tamme foto. Esinevad kohalikud laulunaised ning regilaule veavad eest Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.

Sündmuse korraldavad Urvaste Külade Selts, Kuldre Kool ning Hiite Maja sihtasutus. Osavõtt tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Ligikaudu 700-aastast Tamme-Lauri tamme peetakse Eesti vanimaks puuks. Tamme kõrgus on 17 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt 8 meetrit.  Tamm ehib Urvaste valla vappi ning seda on nimetatud Eesti mitteametlikuks vapipuuks. Eesti 10-kroonisel rahatähel on vaade Tamme-Lauri tammele ning ta on teadaolevalt ainus nimega puu ja pühapuu maailmas, mis on kantud rahatähele. Rahvapärimuste järgi elavat tammes tulejumal Laurits. Alates 1939. aastast on tamm looduskaitse all.

Peale sündmuse lõppu kell 18 on regilaulusõpradel võimalik suunduda Pokumaale, kus toimub Uma Pido Urvaste kihelkonna regilauluõhtu.

 

 

Rahvusvaheline fotovõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

 

Hiite Maja SA pressiteade
10.05.2016

Algab Hiite kuvavõistlus 2016, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm loodusobjektid, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot.  Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa,  Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31.10.2016 aadressil: http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise tõttu.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Hiite Maja, Maavalla koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Võistlust toetavad: Wiedemanni tõlkebüroo, Hõimurahvaste Programm, Kehrwieder, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Eesti Folkloorinõukogu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Viru Folk, Roheliste Rattaretk, Looduse aasta foto, Kirjastus Pegasus, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Mooska talu, Tagavälja talu, SA Kalevipoja Koda, Eesti Trükimuuseum, ning meestelauluselts LÜÜ-TÜRR.

Peaauhinna võitnud pilte:

2012. a peaauhind, Tammealuse hiis Virumaal, Ain Raal:

http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/v-h/maavalla-hiied-10225/10225/hiis-428

2013. a peaauhind, Maailmapalvus Marimaal, Sergei Tanõgin:

http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/10226/mirovoi-moleben

2014. a peaauhind, Põhjatu allikas Saaremaal Pähkla külas, Janno Loide:

http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/v-h/maavalla-hiied-10227/10227/pohjatu-allikas-1826

2015. a peaauhind, Tamme-Lauri tamm Urvastes, Martin Mark:

http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/v-h/maavalla-hiied-10228/10228/v-ga-vana-ja-veel-vanem-2086

Lisateavet:

http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Metsaomanikud tutvusid Tartumaa pühapaikadega

12.04. toimus Tartus looduslike pühapaikade teabepäev metsaomanikele ja -tootjatele. Sündmuse korraldasid Hea Metsanduse Koda, Hiite Maja ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus

Hea Metsanduse Koja esindaja Indrek Talpsep tutvustas rahvusvahelise säästva metsanduse standardi (FSC) põhimõtteid ja rakendamist Eestis. Standardi eesmärk on jätkusuutlik ja majanduslikult tulus metsatootmine, mis arvestab keskkonna, kultuuripärandi, kogukondade ja põlisrahvaste huvidega. Seetõttu on FSC egiidi all asutud Eestis kaardistama ka põlisrahva metsanduslikke huve ning tutvustatakse mh pühapaikadega seotud häid tavasid.

Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest andis ülevaate erinevatest pühapaikadest, nendega seotud väärtustest ja käitusmispõhimõtetest. Pühapaigad on ajaloolised kaitsealad, mille eesmärk on hoida talude ja külade maastikulist mitmekesisust ja elurikkust ning võimaldada inimestel edasi kanda ajaloolisi traditsioone. Enamik pühapaiku on praegu halvas seisukorras ja nende looduskeskkond vajab taastumiseks rahulejätmist ja aega.

Tiit Kaasik Hiite Majast tutvustas looduslike pühapaikade kaardistamise hetkeseisu ja väljavaateid. Kuna enamik pühapaiku on kaardistamata, ei saa metsatootjad praegu vältida hiiepuude langetamist ja neist kütte- ja ehitusmaterjali tootmist. Lähiajal käivitub Kultuuriministeeriumi projekt, mille käigus on kavas arhiiviteadete abil üles otsida kuni kolmandik pühapaikadest. Pühapaikade täiemahuline kaardistamine võiks saada teoks metsatootjate abil. Hinnanguliselt asub metsamaal 2000 ajaloolist looduslikku pühapaika ning pühapaikadest raiutud metsamaterjali maht võib ulatuda aastas tuhandete tihumeetriteni.

Järgnenud väljasõidul tutvuti Tartu ümbruse erinevate pühapaikadega ja arutati nende haldamise põhimõtteid. Nõo valla Unipiha külas külastati muinsuskaitsealust Rägavere hiit, millest eelmisel kevadel pool lagedaks raiuti. Lindude pesitsemise ajal toimunud metsatööde käigus kahjustati ulatuslikult hiie pinnast ja võimalikku kultuurikihti. Taoline tootmisviis oleks kohatu isegi tavalises majandusmetsas. Kummati tegid väljasõidul viibinud metsandustöötajad kindlaks, et hiit rüüstanud Tava Mets OÜl on säästva metsanduse PEFC sertifikaat, mille kohaselt on ta võtnud kohustuse mitte halvendada loodus- ja muinsuskaitseobjektide ning teiste kultuuriväärtusega objektide seisundit. Standardi põhimõtete rikkumisele vaatamata kasutab tootja turul endiselt PEFC sertifikaadiga kaasnevaid majanduslikke eeliseid.

Kambja vallas peatuti kolme pühapaiga juures. Virulase külas kasvab tee ääres vana ristipuu, mida andmebaasidest ei leia. Kullaga külas uuriti põllul asuvat muinsuskaitsealust ohvrikivi, mis on ühtlasi lohukivi. Kivi ümber pole jäetud puutumata ala, kus inimesed saaksid kombetalitusi täita ning masinad on kivi vigastanud. Pühi külas kasvavad tee ääres RMK hallatavas riigimetsas ristipuud, mida pole kantud ametlikesse andmebaasidesse. Naabruses toimunud lageraiete käigus on osad ristipuud langetatud. Veel kasvavate ristipuude säilitamiseks otsustati saata kiiremas korras RMKle avaldus. RMK kasutab FSC säästva metsanduse sertifikaati ja on võtnud kohustuse tagada metsas kultuuripärandi, sh pühapaikade säilimise.

Haaslava vallas külastati Mõra Silmaallikat ning Koke Kiigeoru hiiesalu. Viimane on loodus- ja muinsuskaitsealune vana künnapuusalu, milletaolist Eestis rohkem teada ei ole. Paraku tegi RMK hiie naabruses kasvavas riigimetsas hiljuti lageraiet, mistõttu seni metsa servas kasvav salu avati tuultele. Õnneks ei ole tuulte meelevalda jäänud hiiepuud veel murdunud.

Teabepäeval külastatud paikadega saab tutvuda näoraamatu albumis.

 

 

Looduslike pühapaikade teabepäev metsaomanikele

 

12.04. toimub Tartu Keskkonnahariduse keskuses (Lille tn 10) metsaomanikele ja puiduettevõtetele mõeldud teabepäev looduslikest pühapaikadest. Eestis leidub tuhandeid hiisi jm looduslikke pühapaiku, millest kuni pooled asuvad metsamaal. See on haruldane ja väärtuslik pärand, mille üle võime olla uhked. Metsa majandamisel seostub pühapaikadega aga rida praktilisi küsimusi, millele teabepäeval vastuseid otsime. Teabepäeva korraldab Hea Metsanduse Koda MTÜ koostöös Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Kava

9.30 – 10.00 Kogunemine, hommikukohv

10.00 – 10.30 Hea Metsanduse Koja ja FSC tutvustus. Indrek talpsep, Hea Metsanduse Koda

10.30 – 12.00 eesti looduslikud pühapaigad. Milliseid pühapaiku eestis leidub, kus need asuvad, millised on nendega seotud väärtused ja head tavad. Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

12.00 – 13.00 Lõuna (ei ole korraldatud)

13.00 – 14.30 Looduslike pühapaikade senised uuringud ja andmestikud. Pühapaikade väärtustamise ja hoidmise võimalused. Tiit Kaasik, Hiite Maja SA.

14.30 – 115.00 Arutelu, kohvipaus

15.00 – 19.00 Tutvumine Tartumaa pühapaikadega. Ühine bussisõit Tartust Tartuni korraldatud.

Osalemiseks kirja panemine kuni 4.04.2016 aadressil tiit.kaasik@hiis.ee. Kohtade arv on piiratud. Lähem teave: Tiit Kaasik, tel 53047288.

Rahvusvahelise hiite fotovõistluse võitis lummav pilt Tamme-Lauri tammest ja Linnuteest

Tänavu kaheksandat korda toimunud rahvusvahelise  hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis Urvaste Tamme-Lauri tammest tehtud lummav foto „Väga vana ja veel vanem“. Foto autor Martin Mark on Eesti vanima pühapuu taustal jäädvustanud kirka öötaeva ja Linnutee, mis annavad inimlikele põhiväärtustele igavikulise mõõtme. Koolitamise ja fotograafiaga tegeleva Martin Marki ööfotod on saanud mitmeid tunnustusi. Nii valisid NASA teadlased tänavu suvel tema pildi päeva astronoomiafotoks.

Noorte 200 eurose peaauhinna pälvis Saaremaa Valjala koolis õppiv 14aastane Brigitte Mihkelson ülesvõttega “Võhksa Nõiakivi andamid”. Pildil on jäädvustatud ajalooliste ravitoimingutega seotud vanu hobuseraudu ja uuemaid münte, mis annavad tunnistust tavade püsivusest.

Hõimurahvaste pühapaiga 300 eurose auhinna sai Udmurdimaal elava Olga Tsitsirko kuva „Numto järv. Eluvesi”. Võidupildil ammutab handi abielupaar külmunud järvest ämbriga eluks hädavajalikku joogivett. Numto järv on hantide ja metsaneenetsite püham paik.

Kokku antakse välja 19 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, saarte, Muinsuskaitseameti jm eriauhinnad.

Kõigi  võidukuvadega saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/uudised-10228-2015/5051-19-11-10228-2015-hiite-kuvav-istluse-v-idukuvad

Lisaks rahalistele auhindadele jagatakse välja loodusajakirjade aastatellimused, ratsaretk, suitsusauna külastus, Viru Folgi, Roheliste Rattaretke ja erinevate kursuste vabapääsmeid, raamatuid jpm.

Võistlusel osalesid Rootsi, Soome, Austraalia, Indoneesia, Islandi, Filipiinide, Keenia, Mehhiko, Peruu, Tiibeti ja Venemaa pühapaikadest tehtud pildid. Hõimurahvaste juurest on esindatud saami, soome, ersa, handi, neenetsi, ingeri, karjala, komi, mari, merja, nganassaani, udmurdi, vepsa ja seto pühapaigad.

Eestist on saadetud kuvasid 14 maakonna ja 55 valla pühapaikadest. Võistluse noorim osavõtja on 11 ja vanim 70 aastane.

Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid taidur Epp Margna, loonakuvaja Arne Ader ning ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo.

Hiite kuvavõistluse peatoetaja on WIEDEMANNI TÕLKEBÜROO. Teised toetajad: Hõimurahvaste Programm, Kehrwieder, Loodusajakiri, Uma Leht, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Viru Folk, Roheliste Rattaretked, Tihuse hobuturismitalu, Mooska talu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Kirjastus Pegasus, Trükimuuseum, Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Looduse aasta foto, Laudauksekääksutajad ning LÜÜ TÜRR.

Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid, nendega seotud pärandit ja julgustada inimesi pühapaikadega tutvuma. Võistlust korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja sihtasutus ning Maavalla koda. Hiite kuvavõistlus toimub ka järgmisel aastal.

Võistluse tulemuste tutvustamine ja võitjate autasustamine toimub Hiie väe tunnustamise sündmusel 28.11. algusega kl 13 Tartus Vanemuise 42 (Eesti Kirjandusmuuseumis aulas). Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs tasuta.

Võistluse lehekülg

http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h/maavalla-hiied-10228

Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Lõpusirgel on fotovõistlus Maavalla hiied, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31.10.2015.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandud ajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on oodatud Eestis ja mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistluse eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised (mitte tänapäeval kasutusele võetud) looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ja samuti Eesti vanimad kaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljud neist on elavas kasutuses. Enamik pühapaikadest on ohustatud ja unustamise tõttu kadumas.

Eesti tuntumad looduslikud pühapaigad on Suur ja Väike Taevaskoda, Otepää Pühajärv, Tammelauri tamm, Virumaa ja Võrumaa Pühajõed, Kaali pühajärv, Panga pank, Lehmja tammik, Saula Siniallika hiis, Ebavere hiiemägi, Kuremäe Hiiemägi ja Hiieallikas, Laiuse Siniallikas, Tartu Toomemäe ohvrikivi, Helme ohvrikivi ja allikad, Ülendi, Sipa, Kastna ja Pärnu-Jaagupi hiiepärnad.

Võitjaid autasustatakse 28.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel. Hiite kuvavõistlust “Maavalla hiied 10228 (2015)” korraldavad Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Maavalla koda.

Hiite kuvavõistluse peatoetaja on WIEDEMANNI TÕLKEBÜROO. Teised toetajad: Hõimurahvaste Programm, Kehrwieder, Loodusajakiri, Uma Leht, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia, Tihuse hobuturismitalu, Mooska talu, Muinsuskaitseamet, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Kirjastus Pegasus, Trükimuuseum, Harmoonikum, Looduse aasta foto, Laudauksekääksutajad ning LÜÜ TÜRR.

Võistluse juhend, piltide üleslaadimise leht, lisateave ning seni saadetud pildid on leitavad aadressil: www.maavald.ee/kuvavoistlused/10228.

Kõikide aastate kuvavõistlused: http://www.maavald.ee/kuvavoistlused.

Ülesvõte: Kose kihelkonna Saula Siniallikas. Asse Sauga

Näitus uurali rahvaste looduslikest pühapaikadest

Esmaspäeval, 12.10. kell 18 avatakse Tartu loodusmajas Hõimupäevade raames fotonäitus “Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad”. Näituse avamisel saab vaadata Rein Marana värskeimat filmi “Suvisted Tammealusel” (Gaviafilm 2015, 30 minutit), mis avab Eesti looduslike pühapaikade vaimset pärandit. Näitusest ja hõimurahvaste pühapaikadest kõnelevad hõimurahvaste uurija Madis Arukask ning Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest.

Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikadest.

Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Oleme pühapaikades kaitsnud loodust mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel.

Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni. Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

Näituse panid kokku Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, tekstid koostas Ahto Kaasik. Teostas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Näitusel välja pandud ülesvõtted on valitud Maavalla hiite kuvavõistlusele saadetud tööde hulgast. Hiite kuvavõistlus toimub ka tänavu. Võistlusele saadetud töödega saab tutvuda ja võistlusel osaleda aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused.

Näitus on avatud 12.-30.10 E-R kl 9-18 Tartu loodusmajas Lille 10.

Ülesvõte: Merilin Kaustel-Lehemets

Tõnis Mägi jt tuntud inimesed kõnelevad filmisarjas looduslikest pühapaikadest

Äsja valminud lühifilmide sarjas kõnelevad looduslikest pühapaikade tähendusest, väärtusest ja ohustatusest muusik Tõnis Mägi, kirjanik Kristiina Ehin, maailmameister Gerd Kanter, kirikuõpetaja ja omavalitsuse juht Tanel Ots, rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani ja näitleja Mari-Liis Lill.

Kuuest 5-minutilisest lühifilmist  koosneva sarja „Eesti looduslikud pühapaigad“ esilinastus toimub reedel, 10.04. kell 18 Tartus Jakobi 2 õppehoone ringauditooriumis. Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta.

Eesti Televisioon näitab filme alates 11. aprillist kuni 1. maini. Esimesed kolm filmi lähevad eetrisse enne Maahommiku saadet algusega kell 9.55.

Looduslikud pühapaigad on eesti kultuuri ja maastiku lahutamatu osa. Hiied on andnud aastasadade jooksul inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu. Mitmed tuntud loodusturismi objektid on tegelikult muistsed pühapaigad. Sealne loodus – allikad, kivid, puud ja maa – on püha ja elus.

Enamikku pühapaiku ja nende lugusid teavad vaid taludeaegse põlvkonna inimesed, keda ei ole jäänud palju. Selle põlvkonna kadudes paljud pühapaigad ununevad, sest pärimus ei kandu enam edasi. Pärimust kogudes ja edasi andes aitame hoida neid erilisi paiku ning sidet oma kultuuriga. Kui unustame hiied, kaotame sideme oma maaga.

Filmid on jäädvustatud Ida-Virumaa Jõhvi valla Tammiku hiies, Rapla maakonna Kehtna valla Paluküla Hiiemäel, Lääne maakonna Vana-Vigala hiies, Harju maakonna Saku valla Tõdva Animäel ja Silmaallikal, Põlva maakonna Taevaskojas ning Harju maakonna Pärispea Hooneteperi hiies.

Filmide režissöör on Anna Hints, produtsent Kadriann Kibus, operaator Ants Tammik.

Filmides kasutatud muusika: “H2O”, ansambel Eeter.

Filmisarja algatas Tartu Ülikooli arheoloogia instituudi arheoloogia kabinet. Sarja valmistas Vesilind OÜ ning see valmis ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond” kaasrahastamisel.

Sarja valmimisele aitasid kaasa Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja SA ning Muinsuskaitseamet.

Kuva: Tõnis Mägi, kaader filmist “Eesti looduslikud pühapaigad, Tammiku hiis”

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud.

Ekspertide hinnangul on eeloleval kümnendil hävimas kuni 3000 looduslikku pühapaika ning peamiseks ohuks on unustamine. “Meie töö peamine osa seisneb just eakate inimeste küsitlemises, kes suudavad arhiivides olevaid andmeid täpsustada ja aitavad üles otsida ka seni teadmata pühapaigad. Ministri allkirja saanud arengukava on selle tähtsaima osa omatahtsi nimetanud hoopiski marginaalseks, mis on täiesti arusaamatu. Sellise käsitluse tõttu jääb hinnanguliselt leidmata 50-75% pühapaikadest,” avaldas Kaasik muret.

“Eksperdid on palunud eelnõuga edasi töötada ning kaasata ka huvirühmad, kuid ministeerium ei pidanud seda vajalikuks. Oleme sellise käitumise üle halvas mõttes üllatunud. Hirmutav on ka see, et ministeerium on võtnud endale pühapaikade asjatundja rolli ja otsustab nüüd isepäi teaduslike uurimeetodite valiku üle. Kes neid otsuseid langetab, ei ole meile teada, aga tõenäoliselt pole tegu selle valdkonna ekspertidega,” sõnas Kaasik.

2008. aastal tunnistati looduslikud pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu maailmakongressi ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt. Enamikes maailma riikides on suurem osa looduslikke pühapaiku unustatud ja seetõttu hävinenud.

11.03. saatis Hiite Maja kultuuriministrile kirja, milles palus avada arengukava uuesti sisulisteks aruteludeks. Väljavõte kirjast:

Arengukava peamised kitsaskohad, mille sisuline arutelu on lõpuni viimata.

1. Valdkonna arengukava on sisuliselt eelarvepõhine ja rakendusprojekt, mis pärsib valdkonna arendamist ja jätab hävimisohtu enamiku pühapaikadest.
Värske arengukava kohaselt keskendutakse pühapaiku puudutavate arhiiviteadete kontrollimisele ning kohalike põliselanike küsitlemist peetakse sekundaarseks. Sellega eiratakse järgmisi olulisi asjaolusid: 1. enamikul pühapaikadest puuduvad ainuomased välistunnused; 2. suurem osa arhiiviteateid ei anna pühapaikade kaardistamiseks ja piiritlemiseks piisavalt täpseid asukohaorientiire; 3. tuntava osa pühapaikade kohta pole seni kirjalikke andmeid talletatud; 4. enamiku pühapaikade kaardistamine on võimalik vaid vanemaealiste põliselanike abil, kes reeglina ei ela enam pühapaiga läheduses. Seniste uuringute põhjal võib kinnitada, et arengukavas välja pakutud metoodikat järgides jääb hinnanguliselt 50% pühapaikadest kaardistamata ning kuni 50% kaardistatud pühapaikade puhul ei kogune nende asukohtade kinnitamiseks piisavalt andmeid.

2. Kinnitatud arengukava rakendamine toob kaasa raha ja aja ebamõistliku kulutamise ning enamiku pühapaikade kadumise.
Kuna arengukavas ette nähtud metoodikat järgides jääb enamik pühapaikadest kaardistamata, tuleks koheselt käivitada samu piirkondi hõlmav täiendav pühapaikade kaardistamine, mis keskenduks kohalike põliselanike küsitlemisele. See tähendaks paratamatult topelttegevusi, mis muudaks lõppeesmärgi – kõigi pühapaikade kaardistamise – oluliselt kulukamaks. Raisatakse ka aega. On vähetõenäoline, et pühapaikade kaardistamiseks mõeldud riikliku arengukava kõrval õnnestub lähemal ajal käivitada analoogne projekt. Raisatud aeg tähendab kadunud infoallikaid ning koos nendega ka lõplikult kadunud pühapaiku. Pühapaikade kaardistamiseks vajalikku kohapärimust ja mikrotoponüüme valdavad põliselanikud on sündinud üldiselt enne II maailmasõda. Seetõttu on nende metoodiline küsitlemine ja saadud teabe salvestamine enamiku pühapaikade kaardistamiseks kõige kiireloomulisem ning ka sisuliselt kriitilise tähtsusega ülesanne.

Arengukava kohaselt kavatsetakse luua uus pühapaikade andmebaas. Tähelepanuta on jäetud, et arengukava jaoks on eelnevatel aastatel juba programmeeritud ja andmetega täitma asutud looduslike pühapaikade andmekogu, millesse on investeeritud 52 000 eurot. Andmekogu avaliku osa lehekülg: http://andmekogu.hiis.ee/

3. Arengukava ettevalmistamine ei olnud läbipaistev
On kahetsusväärne, et laiapõhjalises eksperdinõukogus koostatud ja ministeeriumiga kokku lepitud eelnõu tegi Kultuuriministeerium ootamatult suurel määral ümber. Seda tehti sisulisi põhjendusi esitamata, huvirühmi kaasamata ning muudatuste autoreid tutvustamata. Hoolimata ekspertide ja huvigruppide palvest ja arupärimistest, ei võimaldanud ministeerium edasist sisulist arutelu.

Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu kritiseeris 18.12.2014 koosolekul arengukava suletust ja ametnikekesksust. Ametnikud nõustusid tehtud ettepanekutega, et luuakse juhtnõukogu ning eksperdinõukoguse kaasatakse ka huvirühmad. Nüüd on sellest taas ühepoolselt ja eksperdinõukogu arvestamata loobutud.

Peale 18.12.14 toimunud eksperdinõukogu koosolekut esitasid huvirühmad oma esindajad eksperdinõukogusse ning arengukava juhtnõukogusse. Avaldused on siiani vastuseta.

Ministeerium otsustas arengukava juhtnõukogu mitte moodustada ning asendas selle eksperdinõukoguga, kelle otsused on ametnikele üksnes soovitavad. Varasemalt kuulusid pühapaikade arengukava 2008-2012 juhtnõukogusse ka huvirühmad. Analoogse pühakodade programmi juhtnõukogusse kuulub huvirühmadest 4 kirikute esindajat.

Ülesvõte: Tamme-Lauri tamm Urvastes. Arne Ader