Kirjeldus
Lugesin Looduskalendrist hiljuti Kristel Vilbaste lugu, kuidas ühel täiskuuööl kuuldus Taevaskoja Neitsikoopast neitsi kumedat laulu. Hiljem selgunud siiski, et koopas oli end sisse seadnud armunud tuvipaar. Käin pea igal aastal paar korda Taevaskojas. Tajun seal lähedust esivanematega ja maailmaga. 27.10.2011 oli eriliselt kaunis päev. Päike paistis, tuult polnud. Oli nõnda vaikne, et võis kuulda iga üksiku puulehe langemist. Neitsikoopast kostus tuvide tiivasahinat ja häälitsusi. Jäin kuulatama. Korraga lendas üks hele tuvi koopas ülespoole. Oli maagiline hetk. Just nagu koobast valvava neitsi hing oleks märku andnud, et ta ikka veel kohal on.