Kirjelduse järgi oleks pidanud Kabelimägi asuma pisikesel künkal, sama võiks oletada ka paiga nimest. Tegelikult oli pühapaik üsna tasasel põllulapil. Viita ei olnud ja kaardi järgi pidi see olema õige koht, kuid olin ikkagi pisut segaduses mäe või vähemalt künka puudumisest. Aga...ilus oli ikkagi. Taamal laiutas udu ja taevas oli kohe-kohe põlema süttimas...õhus oli tunda niiskete lehtede hõngu. Oluliselt suuremat pühadust lisas olustikule teadmine, et paik oli kasutuses kalmena nii raua kui pronksiajal, mida tõestavad mitmed väljakaevamised.