| Ülesvõtte lugu: |
Kaali kraater on üks kõige paremini säilinud meteoriidikraater Euroopas ja väheseid kohti maailmas, kus meteoriidiplahvatus on toimunud tihedalt asustatud piirkonnas. Kraater on hinnanguliselt moodustunud umbes 4000-7500 aastat tagasi. Kaali meteoriit kukkus umbes 4-8 tonni kaaludes ja selle plahvatuse järel tekkis suur kraater koos mitme väiksema satelliit kraatriga. Kaali kraater on tuntud ka kui pühapaik, millel on oluline tähendus Eesti rahvapärimustes. Seda peetakse kohaks, kus toimusid erinevad rituaalid ja ohverdused. Rahvajuttudes ja pärimustes räägitakse sageli, et Kaali järve heideti ohvreid (loomi ja väärtuslikke esemeid), et lepitada jumalaid ja loodusvaime. Selle kohta viitavad ka arheoloogilised leiud, mis on näidanud, et kraatrijärve ümbruses on tõepoolest toimunud ohverdamine. Kaali kraater on inspireerinud mitmeid legende ja müüte, mis on levinud kohaliku rahva seas. Mõned tuntumad lood räägivad näiteks taevakivi langemisest - taevakivi langes suure mürtsuga taevast alla, tekitades tulekahjusid ja hävitust ümberkaudsetel aladel. Samuti kohalikus pärimuses arvatakse, et kraatri ümbruses elavad müstilised olendid ja vaimud, kes kaitsevad seda pühapaika ja selle saladusi. |
| Pühapaiga nimi: | Kaali kraater ehk Pühajärv Saaremaal |
| Koht: | Saaremaal, Kaali külas leidub infotahvleid, mis annavad ülevaate kraatri ajaloost, meteoriidist ning piirkonnaga seotud legendidest. Kohapeal asub ka KAALI trahter, hotell ja meteoriitika-muuseum, kus saab rohkem teada kraatri tekkimisest ja selle geoloogilisest tähtsusest. Suurim veekogu piirkonnas ongi kraater ise, elumajad jäävad umbes kilomeetri kaugusele Pühajärvest ning kraatrit ümbritseb segamets, kus kasvavad peamiselt lehtpuud. |
| Pildistamise aeg: | oktoober 2024 |
| Autor: | Karmen Talviste |
Autor annab ülesvõtte Creative Commons 3.0 litsentsi tingimustel vabakasutusse. Ülesvõtet võib mittetulunduslikel eesmärkidel ja autorile viidates tasuta kasutada.