Tamme auk on Saaremaa loodeosas Selgase ja Jauni külade vahel Jaunissoos asuv sügav veeneelukoht. Rahvajutu järgi kasvanud vanasti selle ääre peal püha tamm. Pärimustekst: "Tamme auk on Jaunissoos sügav veeneelukoht. Vanasti oli selle äärel püha tamm kasvanud" (heli.eki.ee. Mustjala khk. EKI1. 947141). See neelukoht on tänapäeval hoomatav Jaunissoo lääneserva juures oleva pika loode-kagu suunalise kartsinõo näol. Karstinõo pikkus on umbes paarsada meetrit ja keskmine laius umbes 20 meetrit. Nõo põhjapoolne osa, kust on ka siinolev pilt tehtud, on ülejäänud osast veidi, nii umbes 0,5-1 m jagu sügavam. Nõos on mitmes kohas hoomatavad kividega ääristatud neelukohad. Tammeauk on tänapäeval tuvastatav ka vana kaardi järgi - sama karstinõo edela-, lääne- ja loodeservas asus Tammeaugu metsa nimeline koht. Sellest johtuvalt võib oletada, et kunagi veel varasemal ajal võis kogu see neeluauk ja selle laiem ümbruskond olla püha samuti. Püha staatusega võis järelikult olla ka seal juures olev karstilise iseloomuga Jauni järv. Mõlemad - nii Tamme auk kui ka Jauni järv -  võivad aga olla pühad ka seepärast, et Tammeaugu juures, sellest läänes ja loodes olevas Tammeaugu metsas on palju muinasaegseid kivikalmeid ja need ulatuvad praktiliselt karstinõoni välja. See, et sealt ei tule tänapäeval esile sellist sügavust, nagu võiks oletada pärimuse põhjal (sügav veeneelukoht), võib olla tingitud sellest, et vanal ajal täideti tihtipeale paljud sellelaadsed sügavad neeluaugud kividega ja seda peamiselt sel põhjusel, et sinna koduloomi sisse ei kukuks. Ka võivad mõningad sügavad neeluaugud olla ajapikku kadunud looduslikel põhjustel. Tammeaugu karstinõgu näib olevat maa-aluseid teid pidi ühenduses sellest umbes paar km lääne pool oleva Torbisoo (Terbisoo) nimelise allikakohaga. On hämmastav, et mõlemad siinsed paigad, nii Tamme auk kui ka Torbisoo allikas, on siinse piirkonna peal olevad olulised pühakohad. Seega vajab Tammeaugust Torbisooni kulgev lõik erilist tähelepanu. Kuna nii Tammeauk kui ka Torbisoo allikakoht on teadaolevad vanad pühapaigad, siis järelikult võib püha olla ka nende vahel olev ala. Viimane aga tähendaks, et Tammeaugust edela poole samale joonele jäävad alad, kuni Torbisoo allikani välja, nagu Sootaguse saat, Leoma mets, Lepigu loik, Vibapuu koppel, Tartsu niit, Tartsu soo, Rihnama kurk ja Marjaste niit pidid olema samuti pühad paigad. Jälgitavalt (n.ö. muinaspõldude ja/või muinaskalmete osas) pühalikud on sellel lõigul kindlasti Sootaguse saadu ja Leomametsa alad - siin on palju muinasajale iseloomulike vanu kalmeid meenutavaid kivikuhjatisi. Omamoodi kahetsusväärne on, et selle lõigu edasine osa on u 200 meetrise lõigu osas lõhutud dolomiidi kaevandamisega. Seega pole see osa lõigust tänapäeval enam jälgitav. Kuid omamoodi fakt on see, et selle servaalade juures, nii ühelt kui teiselt poolt vaadatuna, asuvad muinasaegsed kivikuhjatised. See aga tähendab, et kas terves ulatuses või siis osaliselt pidi sama maastik olema ka selle vahel ehk siis ala peal, mis veeti dolomiidi kaevandamise käigus ära. Edasi torkab seesama silma veel Lepigu loigust põhja ja loode pool olevate paikade puhul – ka see siin on muinasmaastik, siin esineb väiksemaid kivikuhjatisi ja ka võimalikke muid kivikonstruktsioone (kiviringid, kivivallid), kuigi tükk maad mooonutatumal (paljuski ka siin tehtud lageraiete osas) kujul kui eespool mainitud Sootagusesaaadu ja Leomametsa muinasaegsed kivikuhjatised. Sealt edasi Torbisoo poole pole aga pilt enam nii üheselt jälgitav, vaid Tartsusoo edelaservas paiknev soosaar oma linaleotusaukudega võib kõige kaugemasse muinasaega tagasi minnes tähendada samuti seda, et seegi võis olla püha paik, naistega seotud püha ala, kus leotati puhast valget linariiet.