Описание
Mälestis asub Keila-Haapsalu maanteest u 150m ja endisest Kuijõe mõisast 200-220m põhja poole, suurest magistraalkraavist 120m lääne poole.
Allikas paikneb madalal soisel võsastunud maal. Allikalohu põhjakaldal ja allikast kagu pool leppade grupid. Allikas kujutab endast ovaalse kujuga, kagu-loode suunas 10m pikkust ja 5m laiust tiigisarnast veekogu, mille sügavus on ca 1m. Väljavool puudub.
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=10134
Rahaaugud olid A.H.Tammsaarele \"Raha-augu\" ainestiku aluseks. Gümnaasiumiõpilasena viibis ta Kuijõe palvelas, kus ta jälgis maaniani ulatuva usuhullustuse stseene. Kuijõel popsikohapidaja otsis peidetud varandusi, kaevates mitmes paigas, Paisu talu maadel auke.
Juba Treffneri Gümnaasiumis visandas ta näidendi plaani, mille peategelane fanaatiku järjekindlusega kaevab rahaauku, kuid teos jäi lõpetamata. Neid materjale sidus ta \"Raha-auku\" kirjutades revolutsioonisündmuste ja usuhulluse kujutamisega. Antud teos jõudis esmakordselt \"Sõnumete\" veergudel lugejateni.
Samasse piirkonda jääb ka \"Ohvriallikas\"
http://www.risti.ee/index.php?r=vaatamisvaarsus&p=soeva60
Isiklik otsimise lugu:
Arvasin, et seda allikat leida on kerge,- internetis on sellest kirjutatud ja pildid ka üleval. Kuid kui jalgrattaga Kuijõele jõudsin, sõitsin õigest kohast mitu korda mööda. Teeääres viita kuskil väljas pole. Abiks oli üks kohalik külaelanik, kes teed juhatas. Allika lähedal põllul väänasin jala koledasti välja ning olin valmis juba otsimisest loobuma, kui siiski edasi läksin. Läbida tuli veel tihe võpsik, et allikani viiva teeni jõuda. Ravisin haiget jalga allikaveega ning enesetunne läks veidi paremaks. Küllap kimbutas mind kas rahaauguhaldjas ise või siis Tammsaare juttudest tuntud taluperemehe vaim, arvates, et tema varandust endale nõuan. Hiljem kodus tulin selle peale, et võib-olla väänasin jala välja sellepärast, et otsimisest loobuda ei saaks ning edasi otsiks. Kunagi ei tea ju kuidas haldjad hiiekohtade leidmisel abiks on.
Koos sõbraga hiiekohti otsides tahaksime tänada Kuijõe, Muusika, Jaanika, Mustu, ja Lümandu külade lahkeid inimesi, kes just siis appi tulid, kui otsimisest loobuda tahtsime. Sest kirikuid keset küla on lihtne leida, kuid hiiekohtade leidmiseks tuleb varuda palju kannatlikkust ning jõudu mitte loobuda, kui asi lootusetu ning „surm silme ees“ ïŠ
Ehk tuleb kunagi aeg, kus teeäärsed viidad ning rajad meie esivanemate pühade kohtade juurde juhatavad.