Taevaskojas on kaunite pilkupüüdvate Neitsikoopa ja liivakivist kõrgete kallaste läheduses pilkupüüdmatu madalam kaldalõik, mis tähelepanelikumal vaatamisel ometi paelub, osutudes saladuslikuks, põnevaks ja muinasjutuliseks. Seal nagu kaoks piir päris ja peegelduse, nähtava ja nähtamatu, olemasoleva ja kujuteldava vahel. See on mulle meeldinud alati ja igal aastaajal.