Iga kord, kui Rahaallikal käin, on ta erinevat nägu. Nii on ka seal tehtud piltidega – esmapilgul mittemidagiütlev allikas võib pildil jääda hoopis kui midagi mõistetamatut, midagi müstilist. Oma silmaga me ehk ei märkagi seda võlu ja väge, mida üks pilt meile hiljem kiirata võib. Tundub, nagu mängiks allikas meie tunnetega samamoodi, kui oma andidegagi, sättides neid just nii, nagu temale meelepärane on.