Aastatega metsa peitunud Saaremaa kuulsaim ohvrikivi on oma asukoha leidnud vast põhjusega. Kui tead, kuhu minna, pääseb talle ligi suhteliselt kerge vaevaga, kuid pildile saada on teda pea võimatu. Küll segavad ümber kasvavad taimed ja puud, siis valgus või hoopiski see, et kivi suurus ja kuju on kaamera jaoks paras väljakutse. Äkki see hoomamatus ja tabamatus teebki sellest kivist just ühe õige nõiakivi? Ehk ei tahagi ta, et teda täielikult jäädvustataks?