Videvikuaeg Põdragu järvel. Kauguses kuva keskel olev järveäärne metsatukk on Pühapääksese nimeline soosaar. Vaade sellele järve lõunaservast. Selle aasta heinakuul Saaremaale Tagamõisa poolsaarele tehtud kahepäevase matka peamine eesmärk oli uurida ja saada uusi teadmisi Tagamõisa poolsaare tipus asuva Pödragu järve ja seda ümbritsevate alade kohta. Eesmärk oligi sealseid kohti tunnetada ja kuulata, mida neil on mulle öelda. Kesksel kohal oli Pühapääksese külastamine. Saarele minek-tulek läbi märja ja ebatasase sooriba toimus küll jala, kuid sellele eelnes ja järgnes paadisõit Põdragu järvel ja kõike seda selleks, et paika ja piirkonda paremini tunnetada, et kohapaiga igapäevasesse rütmi sujuvamalt sisse saada. Seega oli rõõm olla koos kaasteelistega terve päeva selle pühas ruumis ja vaadata-jälgida seda paika erinevate nurkade alt, erinevates keskkondades (soo peal kõndides, metsas astudes ja järve peal paadiga liikudes) ja erinevatel ajahetkedel (hommikul, päeval ja videvikuajal). Paika sisenemisel oli eelnevalt teada, et püha on mitte ainult Pühapääkses, vaid ka kogu sealne ümbruskond laiemalt (soosaared, soo ja järv). Põdragu järve servas asub mitmeid soosaari, osaliselt võib neid liigitada ka järvesaarteks (olles ühest küljest piiratud sooga ja teisest küljest järvega). Üks suurem soosaar järve lääne-loodeserva veeres kannabki nimetust Pühapääkses. Selle kohta on teada, et see on kunagine pühapaik. Pühaks on nimetatud ka järve ennast. Püha nimetust kannab ka järvest kaugemal lääne-loode suunas asuv soo (Püha soo, Piha soo). Selle kohta sellised pärimuskillud: "Püha soo asub Neeme küla ühismaal. See kujutab enesest umbes 3 tiinu suurust porsa ja tarniga täiskasvanud puieta ja peaaegu põõsasteta pehmet sood, mida loomad ei talla ega niideta. Püha soo kaugus on umbes 200 meetrit Pühasoo nimelisest vabadiku kohast. Seda peetakse pühaks kohaks. Sellel kasvanud vanasti suur mets, mida enam pole. Püha soo tõrvaajamisel auke kaevates on leitud palju süsi. Põdragu järgi (järv) asub Neeme küla maal. On mitmekümne vakamaa suurune täiskasvanud järv või praegu pigemini väga vesine soo, mis täiskasvanud rohu ja tarniga. Rahvas tunneb seda püha paigana. Püha pääkses moodustab enesest ringikujulise saarekese Põdragu järis (järves), raadiusega umbes 50 meetrit. See on kõrgem kumer küngas järves, mis tihedasti täiskasvanud väheldaste kaskede-, mändide-, kuuskede- ja põõsastega ning porsa ja tarniga. Pääs saarele kuivajalaga on võimatu vee ja muda tõttu. Püha pääkesel olnud vare – vist ahi. Keegi pole julgenud sellele midagi teha. (Kõik eelpoolse on jutustanud Jüri Luup).Ajalooline traditsioon Kihelkonna kihelkonnast kogunud Jaan Jensen 1928. aastal.