Kevadsoe päiksepaisteline õhtuoolik Pühavee allikakoha juures. Allika juures, sellest mõnekümne meetri kaugusel, asus ka üks lohuga kivi ning allikakohast põhja pool asus põlispuudest koosnev metsatukk. Allika kui pühakohaga võivad seega siis olla seotud nii see lohuga kivi kui ka metsatukk. Viimane võib siis olla võimalik hiiesalu. Nimetus Pühavee allikas kajastub esimese Eesti Vabariigi kaardil nimega EV Topo 25T (1923-1935). See asub kaardil märgitud Nurga talust veidi maad lõuna-kagu pool. Kaardilt on näha, et allikakohast u 600 m lääne-edelas asus Pühavee nimeline talu. Allikakoht on ka tänapäeval seal täiesti olemas. Kahjuks aga pole tänapäeval alles kumbagi eelpool mainitud talu. Nurga talu jäi ette Ämari lennuvälja laiendamisele. Selle asukoht on hoomatav tänapäeval vaid kultuurilise kihina Ämari lennuvälja lagedaks raadatud idamüüri juures. Pühavee talu jäi aga täiesti lennuvälja alla. Nagu näha on sinna rajatud lennuväli suutnud vaid poole sajandiga endasse haarata seal asunud talud, kuid allikani pole jõudnud. Kas on see ehk juhus, et allikas kui sealne muinaspärandi viimane kants on senimaani jäänud industriaalmaailma poolt puutumata või näitab selline hetkeolukord hoopis mingit allikas peituvat jõudu ja väge, et edukalt vastu seista teda ähvardavale hävimisele. On kuidas sellega on, igatahes näib allikas seal kui mingi vana aegruumi jäärapäine esindaja, kes pole nõus jõuliselt peale tungivale industriaalmaailmale loovutama mitte üht peotäit oma kallist püha maad ja vett.