Torbisoo nimetus kajastub vanadel kaartidel ka Terbisoo nime all. Allikat teatakse kui silmaallikat, kust inimesed võtnud silmapesemise vett. Pärimustekst selle kohta: "Silma allik Torbi soo ääres. Nime sest saanud, et inimesed olid sealt toonud silmapesemise vett, eriti need kel silmad haiged olnud." (heli.eki.ee. Mustjala khk. EKI1. 946789). Paik ise asub puutumatu looduse rüpes, ühel pool karstirohked metsad ja teisel pool karstilise iseloomuga sooala (Torbisoo) vaatega saladusliku Marjasoo selja (Marjasoo selg) nimelise soosaare poole. Terve päeva kestnud pikast matkast väsinuna õhtul selle paiga juurde jõudes ei uskunud ma enam, et miski võiks mind sellises väsinud olekus sel päeval veel meeldivalt üllatada. Siia jõudes rabas mind selle paiga ebamaine ilu ja puutumatus, lisaks siis veel paiga kohal olevad pilvemustrid ning siit läbi lendavad sookured, kelle kaugeleulatuvad ürgsed huiked naelutasid mind rohkem kui mõneks hetkeks tardunult paigale seda kõike vaatlema ja imetlema. Need vähesed mõned hetked, mis ma seal olin, mille käigus sai kogu see ilu endast läbi lastud, olid igatahes vägagi virgutavad, kosutavad, niisamuti meeldejäävad ja meeldivalt üllatavad. Torbisoo allikas näib maa-aluseid teid pidi olevat ühenduses sellest umbes paar km ida pool Jauni järve lääneserva juures oleva Tammeaugu nimelise karstinõoga. On hämmastav, et mõlemad siinsed paigad, nii Torbisoo allikas kui ka Tamme auk, on siinse piirkonna peal olevad olulised pühakohad. Seega vajab Tammeaugust Torbisooni kulgev lõik erilist tähelepanu. Kuna nii Tammeauk kui ka Torbisoo allikakoht on teadaolevad vanad pühapaigad, siis järelikult võib püha olla ka nende vahel olev ala. Viimane aga tähendaks, et Tammeaugust edela poole samale joonele jäävad alad, kuni Torbisoo allikani välja, nagu Sootaguse saat, Leoma mets, Lepigu loik, Vibapuu koppel, Tartsu niit, Tartsu soo, Rihnama kurk ja Marjaste niit pidid olema samuti pühad paigad. Jälgitavalt (n.ö. muinaspõldude ja/või muinaskalmete osas) pühalikud on sellel lõigul kindlasti Sootaguse saadu ja Leomametsa alad - siin on palju muinasajale iseloomulike vanu kalmeid meenutavaid kivikuhjatisi. Omamoodi kahetsusväärne on, et selle lõigu edasine osa on u 200 meetrise lõigu osas lõhutud dolomiidi kaevandamisega. Seega pole see osa lõigust tänapäeval enam jälgitav. Kuid omamoodi fakt on see, et selle servaalade juures, nii ühelt kui teiselt poolt vaadatuna, asuvad muinasaegsed kivikuhjatised. See aga tähendab, et kas terves ulatuses või siis osaliselt pidi sama maastik olema ka selle vahel ehk siis ala peal, mis veeti dolomiidi kaevandamise käigus ära. Edasi torkab seesama silma veel Lepigu loigust põhja ja loode pool olevate paikade puhul – ka see siin on muinasmaastik, siin esineb väiksemaid kivikuhjatisi ja ka võimalikke muid kivikonstruktsioone (kiviringid, kivivallid), kuigi tükk maad mooonutatumal (paljuski ka siin tehtud lageraiete osas) kujul kui eespool mainitud Sootagusesaaadu ja Leomametsa muinasaegsed kivikuhjatised. Sealt edasi Torbisoo poole pole aga pilt enam nii üheselt jälgitav, vaid Tartsusoo edelaservas paiknev soosaar oma linaleotusaukudega võib kõige kaugemasse muinasaega tagasi minnes tähendada samuti seda, et seegi võis olla püha paik, naistega seotud püha ala, kus leotati puhast valget linariiet.