Olin Lehmja tammikust korduvalt mööda sõitnud, ilusal oktoobrikuu päeval otsustasin seal pikemalt ringi vaadata. Tammikut läbiva asfaltee ääres seisab ühel pool teed uhke Peigmees, teisel pool närtsinud Peiupoiss. Pruudist on alles vaid känd. 2004. aasta Eesti Looduses kirjutab Jaan Remmel: "Peiupoiss on pruutpaarist ligi sada aastat noorem (sündinud 1790), kuid kidura tervisega. Tema tüve allosas on näha vana tugev vigastus. Viimatine maanteelaiendus võib aga saada Peiupoisile saatuslikuks: väga tiheda liiklusega tee ulatub nüüd puu tüveni, seega ka tugev vibratsioon ning talvel teele puistatud sool. Möödunud kevadel lehtisid kehvalt vaid mõned oksad." Nüüd teame, et nii juhtuski – Peiupoisi surmadaatumiks on märgitud aasta 2006.