|
Üldarvestuse peaauhind (1000 eurot) Metsa süda. Hans Markus Antson
Eesti, Harjumaa, Kose kihelkond, Saula küla Saula Siniallikad (Siniallikas)
|
|
Maailma pühapaiga auhind Uinunud saare muinaslood. Svetlana Tarasova
Venemaa, Olhoni saar Baikali järvel Ammustest aegadest on Baikal olnud pühaks järveks neile, kes ta kallastel elanud on. Eriti peavad teda pühaks burjaadid, kes siiamaani loevad teda oma sünnihälliks. On palju muistendeid, mis on seotud vanade hõimude päritoluga järve kallastel. Olhoni saar on Baikali süda, eriliselt püha koht burjaadi šamaanidele. Nad tulevad siin kokku Ižemei mäele, et riitusi läbi viia. Mäe tipp asub järve kõige sügavama haua kohal, jalamit valvab aga koletislik karu, kuna pärimuste järgi asub seal sissekäik maa-alusesse kuningriiki. Suvel on siin väga palju turiste, talvel aga suletakse külalismajad ja kohvikud, saar jääb tühjaks. Muistne Olhon muutub iseendaks. Otsekui elus müstiline olend hakkab ta hingama, vabaneb, heidab endalt kõik liigse ja askeldava. Saar uinub. Vaid kohalikud elanikud valvavad ta rahu.
|
|
Hiite auhind Põgenemine peolt. Urve Hermann
Eesti, Harjumaa, Vaskjala (Jüri) kihelkond, Lehmja küla Lehmja hiietammik Kõik tammed on ilusti ringis tantsimas, kuid kahel puul on järsku kiire hakanud ja nad on pööranud ülejäänud pidulistele selja, et kiiresti tantsusaalist põgeneda. Miski ilmselgelt on nad ära ehmatanud. Võibolla tuli neilegi meelde, et pidutseda ja lärmi teha ei tohi, sellele võib järgneda Pikse karistus (või siis näiteks covid-19 puhang). Vana legend on elus ja tuletab end pidevalt meelde.
|
|
Uurali rahvaste pühapaiga auhind Oodates paranemist. Olli Tasso
Soomi, Hämeenkangas, Jämijärvi Kylmänmyllynlähde (Külmaveski allikas) Leidsin selle paiga, otsides Internetist erinevaid kohti, kuhu matkata. See paik tundus huvitav, ning edasi uurides selgus, et ala kahe allika veest on saadud abi erinevate tervisehädade vastu. Lõpuks külastasin pildil olevat Külmaveski allikat detsembris 2019. Päris allikani saab heas korras liivateed mööda, mille otsas on väike parkimisplats. Külastamispäeval ma siiski ei julgenud päris lõpuni sõita, sest lund oli eelnevalt sadanud niivõrd palju. Arvasin paremaks jätta auto eemale ja sumada jala allika juurde. Värske lumi peitis õnneks kõik varasemad jalajäled, nii et pildistamine ja kompositsioonide leidmine läks sujuvalt. Teisi inimesi ei olnud näha, nii oli koht tervenisti minu päralt ja sain nautida metsa vaikust. Paik asub Jämijärve Hämeenkangase mäeseljandikul, mis on paikkonna tähtsamaid põhjavee moodustumisalasid. See Kylmänmyllynlähde ning kahesaja meetri kaugusel Uhrilähde (Ohvriläte) on ühed mitmetest mäeseljandiku serval asuvatest looduslikest allikatest. Museovirasto (Muuseumiameti) Kyppi.fi-andmetel on need kaks allikat tervendava väega. Pärimuse järgi allikate veega on ravitud mh silmahaigusi. Minul endal ei olnud vajadust silmi pesta, aga pesin oma jalad hoolega, kuna libastusin allika kõrval asuvalt palkteelt maha. Ma ei tea, kas sellepärast, et ma ei söandanud ohverdada midagi nendesse suurepärastesse allikatesse, aga vähemalt siiani ei ole minu lampjalad märjaks saamisest hoolimata paranenud.
|
|
Tervise auhind Kummardus ohvriallikale. Hendrik Mändla
Eesti, Viljandimaa, Paistu kihelkond, Intsu küla Siniallikas Pilt on tehtud 2. septembril 2018. Allikas on tuntud muistse ohvriallikana ja oma nime saanud kristallselge vee ja omapärase sinise varjundi tõttu, mis tingitud põhja settinud sinisest savist. Legend räägib siniste silmadega tütarlapsest, kes end mõisniku narrimise pärast mure sunnil allikasse olevat uputanud. Allikas pidavat ka välja andma peidetud varanduse, kui seitse venda üheaegselt allikast joovad. Siniallika veel usuti olevat tervendav toime ja allikasse heideti ohvrianniks hõbemünte.
|
|
Võromaa pühapaiga auhind Saatust trotsides. Kairi Kalmann
Eesti, Võrumaa, Hargla kihelkond, Hargla küla Püha pettai, Püha pedajas, Puugipettäi, Ohvripettäi Vanasti kasvanud püha puu väikesel künkal kesk küntud maad. Praegu on aga pedaja ümbrus trööstitu – puu kõrvalt kulgeb Valga-Võru maantee ja mõne meetri kaugusel kõrgub nõukogudeaegse tankla kummituslik vare. Olnut ja olevat vapralt talunud pedajas on üle 300 aasta vana ning näinud nii mõndagi. Talle on viidud anniks toitu, vilja ja seotud annipaelu. Pulmarongid on puu juures peatunud ja noorpaarid temalt ühisele teele õnne palunud. Rahvas on kutsunud männipuud ka puugipedajaks – arvati, et vana männi okstes varjuvad varavedajad ehk puugid. Nii viidud koidu ajal puukidele puu juurde süüa, sest arvatud, et puugid abistavad oma toitjad. Samuti on arvatud, et kui pühast puust oks murda, nõrgub temast verd. Näha on, et puu on kaotanud mitugi suurt haru, arvatavasti tormituultele alla vandudes. Hargla pedajas on olnud ka modelliks ja teda on jäädvustanud Ott Kangilaski oma kuivnõelatehnikas graafilisel lehel „Vana pedajas Harglas“. Iga kord, kui Võromaad külastan, viib mu tee mööda ka Hargla pühast pedajast. Sellest vanast puust õhkub julgust ja uljust, vaprust ja trotsi. Soovin talle mõttes jõudu vastu pidada!
|
|
Vete auhind Öö Katuni jõel. Svetlana Tarasova
Venemaa, Altai vabariik, Tšuja trass, Katuni jõgi Katuni jõgi Katun on inimestele, kes selle kallastel sadu aastaid elanud on, püha jõgi. Altailased nimetavad seda jõge Kadõn-Suu, mis vanaturgi keeles tähendab valitsejannat, emandat. Nad teenivad ning jumalustavad teda vanadest aegadest, arvates, et ta on vaimude poolt asustatud. Jõega on seotud palju muistendeid ja pärimusi. Varasematel aegadel eksisteeris kohaliku elanikkonna seas keeld jões supelda, nad uskusid, et surnute hinged satuvad jõe vette kolmandal päeval pärast surma ning läbivad puhastuse sellega, et ületavad jõe ohtlikud ja rasked kärestikud.
|
|
Looduskaitse auhind Jutumull saarest. Joonas Talvik
Eesti, Viljandi- ja Tartumaa ning tarvastu ja Rannu kihelkonna piir, Võrtsjärv Vanasaar (Tondisaar, Võnnsaar, Mulliksaar) Tarvastu kihelkonnas on siiani kaardistatud vaid viis pühapaika, nõnda tekkis üle aasta tagasi Tarvastu Gümnaasiumi gümnasistidel (Reijo Sild ja Timo Lihu) mõte uurimistööga "Tarvastu kihelkonna ajaloolised looduslikud pühapaigad" harida ühiskonda - ennast, koolikaaslasi, piirkonna elanikke jt - ajalooliste looduslike pühapaikade teemal. Sellest kõigest tekkis ka endalgi huvi pühapaikade vastu. 23. mail 2020 käisin koos kooli vilistlastega pühapaiku pildistamas ja nendega lähemalt tutvumas. Lugusid Tondisaarest . Tarvastu pool on märgatud, et Võnnusaar (Tondisaar) tuulevaikse ilmaga iseenesest õhku tõuseb ja vee kohal hõljub. Sellist nähtust peeti tontide kätetööks. Ka pühad hiiepuud, mis raiuti, olevat otsinud varjupaika Tondisaarelt. Nad olevat langedes kurvalt ohanud: Nüüd pean ma ära järve minema, aga seal saarel on juba niigi palju hingi koos, et enam ei ole ruumi. (Merike Mäemets, 2001. Ümber Võrtsjärve) Võrtsjärv ja Tondisaar on mitmekordselt looduskaitse all: rahvusvahelise tähtsusega ala, Võrtsjärve hoiuala, Võrtsjärve linnuala.
|
|
Andide auhind Olhoni valvur. Vladislav Nekrasov
Venemaa, Olhoni saar Baikali järvel, Burhani neem Võimas neem magas sügavalt jalge all, pea kohal sündisid aga uued maailmad. Kõik see toimus Baikali järve kõige mõistatuslikumas ja energeetiliselt võimsamas kohas – Olhoni saarel, Burhani neemel. Kohalike kodu-uurijate sõnul tekkis Burhani neeme nimi 17. sajandi lõpul, peale tiibeti budismi jõudmist Baikali äärde. Burhaniks hakkasid budistidest burjaadid nimetama Baikali peajumalat. Minevikus leidsid neemel aset kultuslikud ohvritoomised Olhoni saare vaim-peremehele Ugute-noionile, kes uskumuste kohaselt asus neemel koopas ning oli Baikali kõige raevukam ning auväärsem jumalus. Neeme kõrval asuvas pühas salus põletati ja maeti šamaane. Samuti asus Šamaanikoopas budistlik palvekoda. Mööduvad teelised tulid siin alati oma hobustelt maha ning talutasid neid päitseidpidi, et kapjade klõbin ei ärataks magavaid vaime ning ei segaks šamaane.
|
|
Hiie valu auhind Viimsi Rauaallikas. Nadežda Mihhailova
Eesti, Harjumaa, Jõelähtme kihelkond (Viimsi vald), Lubja küla Viimsi Rauaallikas Veel üna hiljuti voolas siin Viimsi Rauaallikas, kuid 21. sajandi inimestel ei olnud teda vaja ning nad matsid ta maa alla raudsesse kanalisatsioonitorusse. Võibolla ta siiski kunagi veel vabastatakse?
|
|
Kivide auhind Kivikangur. Bõtha püha hiis. Ilja Bunin
Venemaa, Sotši, Bõtha „Kivikaos“, püha kivi, püha metsasalu Kogu mets kujutab endast jäänukit muistsest ubõhhide pühast hiiest, kes elasid siin veel vähemalt viiesaja aasta eest, enne Vene vägede tulekut. Pöögid, pärnad ja teised puud on sja kuni kolmesaja aasta vanused. Salu keskel on vana looduslik kivirahn, mis on sadu tuhandeid aastaid vana. Looduslik mälestusmärk „Kivikaoseks“ nimetatud maastikuüksusel on suunaga päikesetõusu poole. Räägitakse ka, et kivirahn ise ning hulk kamakaid ümberringi pole midagi muud kui jumalanna Bõtha pühamu. Bitha või Bõtha oli linnupäine jumalanna, ubõhhi hõimu kaitsja. Tema teine pühamu kotkapäise jumalanna basaldist fetišikujuga asus Bõtha pühal mäel tänases Sotšis. Ubõhhi nimetus Bõtha on seotud paganliku jumalusega. Ajalooallikates kõneldakse suure ja väikese Bõtha olemasolust. Väiksema asukoht on teada – Louvre kunstimuuseum Pariisis. Värvika loo sellest, kuidas see sinna sattus, esitas omal ajal abhaasi kirjanik ja haritlane Bagrat Šinkuba raamatus „Viimane lahkujatest“. Suure Bõtha asukoht kujutab endast aga ülisuurt mõistatust kõigi Sotši aardeotsijate jaoks. Säilinud kirjelduste ja toponüümika põhjal pole pühakoha asukohta kellelgi veel kindlaks teha õnnestunud. Pikkade otsingute järel õnnestus meil aga leida üks ubõhhide pühadest kividest Bõtha mäel. Leitud on samuti ka lagendik, kus vastavalt Bagrat Šinkuba raamatule kogunesid arvatavasti ubõhhid enne viimaseid läbirääkimisi tsaarivõimu kindraliga. Seisime nende puude all ning tundus, et sajandite tagant on kuulda hobuste hirnumist ja relvade kõlinat...
|
|
Pärimuse auhind Kas kullakatel paistab? Kairi Kalmann
Eesti, Harjumaa, Vaskjala (Jüri) kihelkond, Sõmeru küla Möllallikas, Mölle allikas, Mölluallikas Teedest kaugel, Harjumaa kolme kihelkonna kokkupuutepunkti lähedal, sooheinamaade taga asub Mölluallikas. Selle vana ohverdamispaiga kohta on teada ennekõike varandusega seotud pärimusi. Möll allikas asetseb Sõmeru külas, Matsu talu karjamaal. Sääl allika põhjas asetseb kullakatel. Selge ilmaga olevat see selgesti nähtav, kuidas kuld päikese käes sädeleb. Ja kes seda kulda tahab säält välja tuua, sellel peab olema seitse paari musti härgi ja seitse musta köit. Köiteks peavad olema seitse villast kangast. Ja iga kiriku sandile peab andma 5 kopikad. Kord läinud keegi mees seda katelt säält välja tooma. Kui katel juba hakanud kerkima, ütelnud mees, ei mina küll selle raha pärast santidele viit kopikad anna. Samal hetkel katkenud köied ja katel vajunud tagasi. Kes ei usu et see sääl on, see mingu ja vaadaku oma silmaga. Teave: ERA II 224, 301/2 (4) Jüri khk, Kurevere k, Möldre t – Elvi Loop, snd 1925 (1939) Allikal on tervisevett käinud toomas nii Sõmeru küla rahvas kui ka Pahkla elanikud. Praegu on tee allikani märgistatud ning ringikujuline teekond allikani ja tagasi pakub väga kosutava looduselamuse.
|
|
Tavade auhid Annid. Markku Laitakari
Varsinais-Suomi, Maaria (Turku), Pajunkulma Kannisto Ohvrikivi Tui, tui, pruu, Helka ja Heluna... karjus mees, kõhn tumedas särgis mees, karjaaia kõrval. Teine mees läks otse kompostile vaatama, kuidas kompost kääritab. Imestasin. Küll on see ime, et kevad siiski jõudis kohale..., ütles vana naine. Kevaded ju alati tulevad üksteise järele, mõtlesin. Sõda oli lõppenud, oli kevad. Puugaasiauto suits tundus veelgi sõõrmetes. Vaatame Herttat... Heluna oli pruun nudipea, läänesoome lehm. Vasikas oli valepidi Heluna kõhus. Arst proovis keerata vasikat õigetpidi, tõmbas tagajalgadest. Vasikas kukkus lõdvana lauda põrandale. Heluna lakkus sinist vasikat. Se elab. Selle nimi on Hertta. Seemendustehnik oli käinud sügisel. Nikkilä tõi raudtee tagant seemendamise Soome. Hertal oli punaseid laikusid. Hertta on uue aja kuulutaja, ayrshir-vasikas, esimesi Soomes. Vaatame Kevade pühitsemist... Piim oli vajunud udarasse. Aili, Kannisto perenaine, lüpsis lehma, võttis saunakopa ja valas ternespimma koppa, ning andis ülejäänud Helunale. Läksime üksteise järel mäest üles kolme kivi juurde. Lohukivis oli süvend, kuhu valati ternespiim kevade pühitsemiseks. Hertta oli pääsenud.
Aili Laitakari viis ternespiima pärast lehma poegimist ohvrikivile (1940ndate lõpus), ohvriks põllu vaimudele. Ohvrikivil on lohud. Koos on kolm kivi, mille keskelt tõuseb tänapäeval väike tammevõsu. Kivi asub põlisel Pajuntiel (Paju tee) Maaria vallas Paimalankylä piirimaadel, lähedal Saramäe küla piirile (Kapanalhonkatu 13). Lähedal asuv Pajuntie hobusetee ühendas Saramäe külad ja Pajunkulma üksteisega, ning teed pidi mindi Turusse. Ohvrikivi asub metsa serval allapoole laskuval niidumaastikul, põldude kohall. Aili Laitakari andis kingitusi ka metshaldjatele kändude aukudesse. Puust pidi niimoodi mööda minema, et ei jäänud puu vangiks, alati naasema sama teed ja sama rada. Matkale minnes ei võinud koju tagasi pöörduda, kui oli unustatud midagi koju. Aili Laitakari uskus kindlalt ennetesse, märkidesse ja unedesse.
|
|
Puude auhind Hiiglase tulek. Urve Hermann
Eesti, Harjumaa, Vaskjala (Jüri) kihelkond, Lehmja küla Lehmja hiietammik Detsembri hämaruses, kui juba keset päeva kaob valgus, on pimedas hiies olla pisut kõhe, isegi kui on pisut valget lund maha puistatud. Sattusin tammehiiglase juurde, kelle jalad meenutasid loomakäppasid. Käpad astusid otsustavalt minu poole, kuigi jah, seda ainsat sammu tehes puu tardus, kivistus, muutus keerukujuks, ei liigutanud enam varvastki. Justnagu Lehmja tammiku kõik teised puudki. Nii vähemalt jutustab legend.
|
|
Saarte auhind Kivine ase. Kairi Kalmann
Eesti, Hiiumaa, Pühalepa kihelkond, Suuremõisa küla Põlise leppe kivid Muistne hiieväli on ümbritsetud jalakatega ja tema keskmes kõrgub muljetavaldav kivikuhil. Siia tuldud vaimu selitama, uurima taevamärke ja otsima kaitset kõrgemalt poolt ehk jumalaga aru pidama. Samuti olnud paik vana kalmekoht. Legendi kohaselt asuvat siin Rootsi kuninga Ingvari haud. Aastal 600 saanud kuningas Läänemaal haavata, põgenemisel surnud ning maetud siia. Hauda pandud ka kaasasolnud kuldesemed. Pühalepa kohta aga järgmine pärimus: enne ristiusu toomist Hiiumaale kasvanud siin suur lepik, kus rahvas jumalatele ohverdamas ja pidusid pidamas käinud. Ristiusu levitamise käigus raiutud lepik maha, vaid suur põline lepp jäetud kasvama. Selle juurde tahetudki kirik ehitada, kuid kohatud vastuseisu. Otsustati siis, et näidaku härjad kiriku koht kätte. Pandud vanker ehituspuudega härgadele taha ja vaadatud, kus härjad seisma jäävad - sinna saagu kirik. Härgade hiidlasest ajaja oli aga loomi varem lepa all söötnud, sestap jäänudki härjad püha lepa alla pidama ja kirik ehitatigi sinna. Saanud nimeks Pühalepa. Rahvasuu räägib , et tegu olevat kohaga, kuhu muistsed meresõitjad jumalate meeleheaks enne ohtlikule reisile minekut õnnekivi tõid. Talupoegade ja mõisa suhteid teadvad inimesed jäävad selle juurde, et tegu olevat abivilja saamiseks kohustusliku tööna nälja-aastail mõisa põldudelt kogutud kividega. On ka neid, kes seostavad kuhjatist kiriku poolt karistatud inimeste poolt kokku kantud patukahetsuse kividega, teised jälle peavad seda pronksiaegseks megaliidiks, mida kasutatud taevakaardi mõistmiseks – umbes nii nagu Stonehenge Inglismaal. Kõige uskumatum lugu vestab aga sellest, kuidas saare üks kurikuulsamaist mõisnikest, O. R. L. von Ungern-Sternberg otsustanud siia Egiptuse eeskujul endale püramiidi ehitada. Kuna ta saadeti mõrvakahtlustuse tõttu Siberisse asumisele, jäänud töö pooleli. Teave pärit: kohapealne infotahvel ja veebileht hiiumaa.ee
|
|
Virumaa pühapaiga auhind Tamme kõverik. Andres Trilljärv
Eesti, Ida-Virumaa, Jõhvi kihelkond, Pauliku küla Tammiku hiis
|
|
Kuni 16aaste eriauhind Esivanemate puu. Radimir Kozlov (10 a)
Kuerla küsoto - püha kasehiis Venemaa, Mari Eli vabariik, Oršanski rajoon, Bolšaja Orša küla Mu isal on unistus, et meie küla lähedal asuv hiis ärkaks taas ellu ja võtaks inimesi vastu. Praegu hiit ei kasutata, kuid inimesed ikka austavad teda ja usuvad hiie üleloomulikku väge. Siin ei tohi oksi murda, loomi tappa, teha lõket, ega prügi maha loopida. Igas hiies on tingimata peamine puu, keda nimetatakse "onapu". Just tead näitas mulle isa, kui käisime hiies. See puu - vana pärn, tundus mulle tõelise hiiglasena. Pikk ja nii jäme, et isegi täiskasvanu ei ulatu ümbert kinni võtma. Hiies on eriline vaikus ja rahu. Mulle meeldib, kui isa kõneleb meie rahva ajaloost, kuid on veelgi parem, kui seda saab oma silmaga näha.
|
|
Liikuva hiiekuva auhind Pärnamäe hiis. Asso Puidet
Eesti, Harjumaa, Jõelähtme kihelkond, Jägala küla Pärnamäe hiis Ta avab silmad, kui Sa tuled. Ta on Sind koguaeg oodanud. Kogu. Aeg. Sa ei näe, tajud. Tema näeb. Tema teab. Tema jääb. Sind ootama. Ta avab silmad, kui Sa tuled.
|
2020. a Hiite kuvavõistluse kõigi kuvadega saab tutvuda siin: https://www.hiis.ee/kuva/2020
