Pühapaikade kaart

Looduslike pühapaikade kaardirakenduse saad avada siit: https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac

 

 

LOODUSLIKE PÜHAPAIKADE KAART

Looduslike pühapaikade kaardile on koondatud ca 1230 looduslikku pühapaika, mille asukohaandmed pärinevad Maa-ameti erinevatelt kaardikihtidelt ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ning Hiite Maja SA väliuuringutelt. Pühapaikade turvalisusest lähtudes on kaardil avaldatud seni mujal avaldatud pühapaikade asukohad ning pühapaigad, mida ei ohusta ebaseaduslik detektorism, nt ristipuud.

KAARDI EESMÄRK
Looduslike pühapaikade kaart valmis 2018. a alguses Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA ning Maa-ameti koostöös. Kaardi tellis FSC säästva metsanduse standardi asutus. Kaardi eesmärk on pakkuda avalikkusele võimalikult palju ja võimalikult täpseid pühapaikade asukohaandmeid. Kaardi koostamisel on võetud arvesse, et alates 21.03.2018 peavad FSC kontrollitud puidu serti omavad enam kui 300 metsaettevõtet tõendama, et nad ei kasuta pühapaikadest raiutud puitu ning välistatud on kõikide pühapaikade puit sõltumata sellest, kas nad on mõnes ametlikus registris või mitte.

AINUS ÜLE-EESTILINE PÜHAPAIKADE KAART
See on esimene ja ainus, pühapaikade uurimisasutuste andmetele tuginev ja kogu Eestit hõlmav kaart, kuhu on koondatud seni kaardistatud ja avalikustatud ca 1200 erinevat pühapaika (punktid, jooned ja maa-alad). Kaardile kantud pühapaigad katavad metsamaast 0,13 ja erametsamaast 0,1% ning on suures osas juba varem kaetud riiklike kitsendustega. Kaardi aluseks on valdavalt Maa-ameti erinevatel kaardikihtidel leiduvad kirjed ning ka TÜ looduslike pühapaikade keskuse ning Hiite Maja SA korraldatud uuringutel saadud andmed.

KAARTI HALDAB JA ARENDAB HIITE MAJA SA
Looduslike pühapaikade kaarti haldab ja arendab Hiite Maja sihtasutus. 2019. aastal lisandus kaardile 30 pühapaika, kihelkondade kiht ja tehti mitmeid täpsustusi. Rahastamist ootab kaardile kantud paikade inspekteerimine. Suurim ülesanne on aga pühapaikade täiemahulise kaardistamise taaskäivitamine. On ju praegusel kaardil vaid ca neljandik pühapaikadest.

KAART ON TEAVITAV JA EI SEA KITSENDUSI
Kaart on teavitav, ei sea kellelegi mingeid kitsendusi ning on abivahendiks mh FSC säästva metsanduse serti kasutavatele ettevõtetele ja paljudele huvilistele. Sarnases staatuses on näiteks RMK pärandkultuuri kaart ja Keskkonnaameti Ristipuude kaart.

PÜHAPAIKLADE KAART PARANDAB RIIKLIKE KAARTIDE VIGU
Looduslike pühapaikade kaardi koostamisel parandati vead, mis leiti Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste, RMK pärandkultuuri ning Keskkonnaameti loodusmälestiste ja ristipuude kaardilt. Seega on pühapaikade kaart oluliselt täpsem kui selle aluseks olevad Maa-ameti kaardikihid. Vastavalt toimuvate inspektsioonide tulemustele parandatakse vajadusel vigu ka edaspidi. Ametlike kaartide vead tulenevad peamiselt sellest, et looduslikud pühapaigad on täna valdavalt metoodiliselt kaardistamata ja piiritlemata; ametlikel kaartidel leiduvad andmed on saadud aegade jooksul erinevate menetluste käigus, sageli maastikul kontrollimata ja on kvaliteedilt väga ebaühtlased. Eriti palju vigu oleme tuvastanud RMK pärandkultuuri kaardil. või osaliselt. Pühapaikade kaardilt saadud andmete põhjal on riigiasutused asunud parandama oma kaartidel esinevaid vigu.

TEAVITAVA ISELOOMUGA KAITSEVÖÖND ON HÄDAVAJALIK
Lähtudes FSC ettevaatuse printsiibist ja arvestades seda, et enamik pühapaiku on metoodiliselt inventeerimata-piiritlemata, või on kaardil ÜKSNES punktobjektina, lisati kaardil pühapaikadele 50 m kaitsevöönd. Kaitsevöönd on vajalik eelkõige FSC vabatahtliku serdi kasutamisel, et välistada pühapaikade majandamist, või seal raiutud puidu kasutamist. Konkreetsete pühapaikade piiride/ kaitsevööndite täpsustamiseks on kaardi arendustööde teises järgus ette nähtud inventuur(id). Kaarditöö kolmas järk näeb ette pühapaikade täiemahulise kaardistamise taaskäivitamise.

KRIITIKA JA VASTUVÄITED
Mõned metsafirmad ja riigiasutused on alusetult väitnud, et looduslike pühapaikade kaart seab maaomanikele põhjendamatuid kitsendusi ja on ebatäpne. Ühtegi konkreetset viga pole aga kaardi koostajatele seni esitatud, samuti pole kriitikat teinud firmad ja asutused pakkunud seni kaardi koostajatele oma abi kaardi täiustamiseks või täpsustamiseks. Küll aga on näiteid, kus looduskaitse ja kultuurimälestiste kaarte on täpsustatud looduslike pühapaikade kaardi alusel. Muinsuskaitseamet on avaldanud soovi, et pühapaikade kaardil peaks olema üksnes loodus- ja muinsuskaitsealused ja riiklikult inventeeritud objektid, kuid selline kitsendus pole õiguslikult põhjendatud ning on vastuolus ka kaardi ülesandega teavitada avalikkust võimalikult paljudest pühapaikadest võimalikult täpsel viisil. Nagu juba eelpool öeldud on kaart teavitava loomuga ja ei sea iseenesest kellelegi kitsendusi.

PÜHAPAIKADE KAARDI AVALDAMINE JA RIIKLIK TSENSUUR
03.2018 jõudis pühapaikade kaart FSC kontrollitud puidu serdi ca 300 ettevõteteni ning avaldati Metsaregistris. 04.2018 võeti pühapaikade kaart Metsaregistrist maha. 05.2018 avaldati pühapaikade kaart Maa-ameti geoportaalis ning võeti sealt maha 26.10.2018. Kaart kõrvaldati Graanul Investi ja EMPLi nõudmisel, muinsuskaitseameti heakskiidul ja Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi eestvedamisel.

KAART ON AVALIK KUID EI JÕUA KÕIGI HUVILISTENI
Koostöös vabatahtlike koostööringiga Hiiepaik on pühapaikade kaart praegu avaldatud ka nende veebilehel.

Eesti FSC jagab looduslike pühapaikade kaardi andmeid vahetult kõigi kontrollitud puidu serti omavate ettevõtetega. Nende töö hõlbustamiseks peaks see kaart olema sarnaselt ristipuude ja RMK pärandkultuuri kaardiga ka Metsaregistris. Kaart peaks olema Metsaregistris ka seetõttu, et vaid sel juhul jõuab teave metsaeraldisel asuvast pühapaigast metsateatise esitajatele. Analoogselt teavitab Keskkonnaamet raieteatistel kinnistul asuvatest ristipuudest ning pärandkultuuri objektidest. Paraku ei soovi Keskkonnaministeerium jätkuvalt pühapaikade asukohaandmeid metsaomanike ja teiste huvilistega jagada.

Arvestades Eesti ühiskonna suurt huvi looduslike pühapaikade vastu ei näe ühtki põhjust, miks see kaart ei võiks olla ka Maa-ameti geoportaalis. Hiite Maja sihtasutus on seejuures valmis koostööd tegema kõigi huvitatud asutustega. Aastatel 2011-2014 Hiite Maja SA tellimusel toimunud avaliku arvamuse uuringute kohaselt pidas looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks 70-84% elanikkonnast ning kõige suuremaks mureks peeti pühapaikadega seotud teabe vähest kättesaadavust.

HIITE MAJA SIHTASUTUS
Hiite Maja sihtasutus tegeleb alates 2018. aastast looduslike pühapaikade uurimise ja tutvustamisega, on seejuures olnud Sise- ja Kultuuriministeeriumi partneriks, korraldanud ja osalenud mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes uuringutes ning on looduslike pühapaikade andmekogu haldur. Hiite Maja on märgitud Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava 2015.-2020 dokumendis arengukava kaastäitjaks. Looduslike pühapaikade parema kaitse tagamiseks osaleb Hiite Maja ka FSC Eesti rahvusliku standardi koostamise töörühmas.

Pühapaikade andmekogu varem avalikustatud paikade kaardi leiab aadressil andmekogu.hiis.ee