Riigikohus: looduslike pühapaikade säästmine on igaühe kohus

 

Käesoleva aasta suvel pöördus Põlva vald Riigikohtusse, et saada selgust, kuidas peaks omavalitsus kaitsma ristipuid, mida riik ei ole kaitse alla võtnud. Eelmisel nädalal teatavaks tehtd otsuses leiab Riigikohus, et  looduslike pühapaikade säästmine on kõigi kohus ning selle eest vastutavad ka kohalikud omavalitsused.

Kõrgema kohtu otsuses leitakse, et ristipuude kui kohaliku kultuuripärandi kaitsmine on kohalike omavalitsuste ülesanne ja kaitse korraldamiseks piisab praegustest õigusaktidest. Eeskätt saab määrata ristipuude kaitseks kitsendusi üldplaneeringuga. Põhimõtteliselt laieneb see arusaam ka teistele looduslikele pühapaikadele, mida riik ei ole kaitse alla võtnud. Küll aga peavad omavalitsused olema valmis hüvitama maaomanikele seatud piirangute tõttu saamata jäänud tulu.

Kaalutluste üldosas nendib Riigikohus, et kohalike omavalitsuste ülesanne on kaitsta eelkõige kohalikku kultuuripärandit. Samas nenditakse, et Põhiseaduse kohaselt on looduslike pühapaikade säästmine igaühe kohus:

Põhiseaduse preambul nimetab riigi ühe eesmärgina eesti kultuuri säilimise. Sedavõrd olulise ülesande puhul on mõistetav selle kuulumine riigi pädevusse. Teisalt on aineline kultuuripärand, mis asub kohaliku omavalitsuse territooriumil, kohaliku kogukonna rahvapärimusega tihedalt seotud. Seetõttu on põhjendatud ka ainelise kultuuripärandi säilimise tagamist käsitleda riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud pädevusse kuuluva küsimusena, mille puhul omavalitsuse ülesandeks saab pidada eelkõige kohaliku kultuuripärandi kaitset. Ainelise kultuuripärandi hulka kuuluvad loodusobjektid on ühtlasi osa elu- ja looduskeskkonnast, mille säästmise kohustuse paneb igaühele PS § 53.

Otsuse kujundamisel andsid oma seisukoha Riigikogu majanduskomisjon, Õiguskantsler, Kultuuriminister jt institutsioonid, kes leidsid, et omavalitsused saavad ristipuid planeerimisseaduse alusel kaitsta. Eriarvamusele jäi vaid Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes toetab Põlva Vallavolikogu taotlust selles esitatud põhjendustel ja kaalutlustel.

Riigikohtu ristipuude otsus on kooskõlas valitsuse pikaaegse poliitikaga, mille kohaselt tuleks riiklike mälestiste arvu vähendada ja panna pärandi kaitsel suurem vastutus kohalikele omavalitsustele.

2019. a kanti looduslikud pühapaigad eraldi mälestise liigina Muinsuskaitseseadusse, misjärel alustati säilinud ristimetsade kaitse alla võtmist. Sel sügisel sai näiteks riikliku kaitse Kuristapalo ristimets. Enamik ristipuid ja muid looduslikke pühapaiku aga ilmselt muinsuskaitse alla ei jõua. Nende kaitse saavad tagada maaomanikud ja kohalikud omavalitsused.

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad kaitsealad. IUCNi koostatud juhendi kohaselt tuleb pühapaikade haldamisel anda otsustusõigus eestkostjatele, kes on nende paikadega seotud oma usundi, kultuuri ja ajaloo poolest.

Riigikohtu pressiteade: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-ristipuude-kaitseks-saab-kasutada-ka-looduskaitse-vahendeid

Riigikohtu kohtuotsus:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-22-5/16

ERRi videolugu Riigikohtu otsusest: https://www.err.ee/1608813898/polva-vald-seisab-ristipuude-sailimise-eest

Riik võttis Kuristapalo ristimetsa kultuurimälestisena kaitse alla: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120070650/riik-vottis-kuristapalo-ristimetsa-kultuurimalestisena-kaitse-alla

IUCNi looduslike pühapaikade haldamise juhend: https://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf


Kuvad: Kanepi khk Piigandi k Hinovariku virve- ehk ristipuud

Tänavuseks Hiie sõbraks kuulutati Tarvastu Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kasendi

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis toimunud Hiie väe tunnustamise sündmusel kuulutati 2022. aasta Hiie sõbraks Tarvastu Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kasendi. Tunnustuse pälvis ta mitmekesise, pühendunud ja tulemusliku töö eest Tarvastu kihelkonna looduslike pühapaikade uurimisel ja tutvustamisel.

Aasta Hiie sõbra väljakuulutamine

Aasta Hiie sõbra väljakuulutamine 3.12.2022 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis

Hiie sõbra aunimi antakse inimesele, kellel on looduslike pühapaikade hoidmisel, uurimisel ja tutvustamisel erilised teened. Hiie sõber on keegi, kes on teinud pühapaikade heaks palju enam kui ta peab tegema ja on teinud enam kui talt oodatakse.

Hiiesõbralikud ettevõtmised 2022

Eeloleval laupäeval Tartus toimuval Hiie väe sündmusel tunnustatakse looduslike pühapaikade uurimise, tutvustamise ja hoidmisega seotud eeskujulikke ettevõtmisi.

Hiite kuvavõistlusel andsid tooni Sven Začek ja Lõuna-Eesti pühapaigad

Tänavu 15. korda toimunud rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000-eurose peaauhinna võitis Sven Začeki lummav foto lumisest täiskuuööst Suures Taevaskojas.

Loodusfotograafina Eestis ja kaugemalgi tuntust kogunud Sven Začek osutus ka võistluse konkurentsituks üldvõitjaks, noppides lisaks looduskaitse, pühade vete, kivide, tervise ja Virumaa auhinna.

Hiite kuvavõistluse võitjad 2022

Tänavuse Hiite kuvavõistluse võitjad: 19 kuva ja üks liikuv kuva. Suuremalt vaatamiseks klõpsa pildil.
 

Kaardile jõudis 60 pühapaika Harju- ja Virumaalt

Looduslike pühapaikade kaardile lisandus 60 ajaloolist pühapaika, millest enamik asub Harju- ja Virumaal.

Hiite Maja sihtasutuses valmis Virumaa Kadrina kihelkonna pühapaikade eeluuring. Selle käigus saadi andmeid 93-st ajaloolisest pühapaigast, millest kaardile jõudis 30. Nende seas leidub hiiekohti, pühi kive, allikaid, järvi ja üks jõehaud. Koos varem kaardile kantud paikadega küünib nüüd Kadrina kihelkonna pühapaikade arv üle neljakümne.

Puude esiema

2021. a Hiite kuvavõistluse võitis Maris Sepa jäädvustatud kuva "Puude esiema". Võidupildil on Täri pärn. See Saaremaa ja ka Eesti suurim niinepuu on valitud Karja kihelkonna esinduspaigaks raamatus Pühapaikade teejuht (2017). Avaldame sealt allpool Täri pärna tutvustava artikli.

Raamat Tarvastu pühapaikadest

Ilmus mulgikeelne raamat Tarvastu kihelkonna vana pühäkotusse. Luumiseluu ja perimuse. Raamatusse on koondatud sadakond pärimuslugu Tarvastu kihelkonna pühapaikadest ja muist tähtsaist paigust.

Pühapaikade kaardile lisandus Kuusalu ja Juuru pühapaiku

Looduslike pühapaikade kaardile lisandus 40 looduslikku pühapaika, mis asuvad peamiselt ajaloolise Harjumaa Juuru kihelkonnas ja Kuusalu kihelkonna põhjaosas.

logo

Uurime, tutvustame ja hoiame looduslikke pühapaiku ning laiemalt Eesti põlisrahva pärandkultuuri ja elukeskkonda.