Meoma hiiemäe jalamil

Hiiesõbralikud ettevõtmised 2022

Eeloleval laupäeval Tartus toimuval Hiie väe sündmusel tunnustatakse looduslike pühapaikade uurimise, tutvustamise ja hoidmisega seotud eeskujulikke ettevõtmisi.

Hiite Maja sihtasutuselt saavad tänukirja Saaremaa Toomalõuka küla liukivi korrastajad, Võrumaa Tamme-Lauri tamme väravate rajajad ning Tartumaa Meoma hiiemäe ja selle tavade hoidjad. Organisatsioonidest saavad tunnustuse Seto Instituut (pühade allikate korrastamine), Võro Instituut (Hiite kuvavõistluse toetamine ja Vana-Võrumaa pühapaikade kalender), Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (Jõgeva maakonna pühapaikade uurimise ja tutvustamise projekt), MTÜ Päästame Eesti Metsad (looduslike pühapaikade eest seismine) ning Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad (pesitsusrahu edendamine). Tunnustuse saab ka Mari Ojasaare lasteraamat "Pühapaigad looduses".

Tunnustusega soovitakse väärtustada looduslike pühapaikade hoidjaid, uurijaid ja tutvustajaid, edendada ühiskonnas hiite hoidmise head tava ning aidata kaasa pärandi ja terve elukeskkonna säilimisele.

Hiite Maja sihtasutus on alates 2010. aastast tunnustatud sadakonda hiiesõbralikku ettevõtmist. Tunnustatute seas on kodanikke, kogukondi, vabaühendusi, loomeinimesi, ajakirjanikke, poliitikuid, erakondi, ajakirjandusväljaandeid ja ettevõtteid, aga ka omavalitsusi ja riigiameteid.

Hiie väe sündmus toimub 3.12. algusega kl 12 Tartus Vanemuise tn 42 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Sissepääs tasuta. Kõik huvilised on teretulnud. Sündmusel tutvustatakse Hiite kuvavõistluse paremikku, tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ja kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

 

Hiiesõbralikud ettevõtmised 2022 - tutvustus

 

Meoma Hiiemäe ja selle tavade hoidmine

Hiites kohtuvad ja põimuvad loodus ja kultuur. Meoma küla on oma Hiie- ehk Kiigemäge läbi aegade hoidnud ja järginud seal põliseid tavasid. Mäel leidub põlispuid ja väärtuslikke liike. See on üks vähesid Eesti hiiepaiku, kus on tehtud jaanituld katkematult kuni tänaseni. Samuti on seal ikka ja jälle uuendatud külakiike, Männiku talu eestvõttel viimati alles tänavu. Nõnda on Meoma heaks eeskujuks kõigile Eesti küladele.

Meoma hiiest on veidi juttu selles videos: Külalood: Meoma: https://www.youtube.com/watch?v=sEc_Y7LwEmA

-

 

Toomalõuka Liukivi hoidmine

Eestis on teada sadakond liukivi, millel lapsed ja noored on aja veetmiseks liugu lasknud ja millelt naised on salaja lapseõnne otsinud. Enamik liukive on tänaseks unustusse vajunud. Saaremaa Anseküla kihelkonna Toomalõuka küla Liukivi on aga elavas kasutuses. Külarahvas on seda kivi hoolega hoidnud. Kevadeti tehakse kivi juures korrastustalguid, maantee ääres osutab kivile viit ja rada kivini on avatud. Et hõlbustada liulaskmist, pandi mõne aasta eest kivi juurde isegi liualused. Oma tegevusega on Toomalõuka küla heaks eeskujuks kõigile Eesti küladele.

Liukivi foto: https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlused/2018/toomal-uka-liukivi-4481

-

 

Setomaa allikate korrastamine

2020. aastal tellis Seto Instituut Võmmorski, Ermakova ja Simaski lätte arheoloogilised uuringud ning vedas eest nende korrastamist. Samuti anti nõu Värska Silmalätte korrastamiseks. Nõnda sai mitu püha lätet puhtaks, nende varasema kasutamise kohta kogunes arheoloogist teavet ning pühade allikatega seotud tavad saavad seal edasi kesta.

Seto Instituut allikate puhastamisest: http://www.setoinstituut.ee/setomaa-allikate-puhastamine/

-

 

Tamme-Lauri tamme väravad

Tamme-Lauri tamm on Eesti suurim ja vanim tamm, keda külastavad igal aastal tuhanded inimesed. Teda võib nimetada rahvuspuuks ja riiklikuks sümboliks, mis ehtis 2010. aastani Eesti 10-kroonist rahatähte. 2020. aastal toimunud Antsla puukunsti päevade raames kavandati, valmistati ja paigaldati Tamme-Lauri tamme juurde väravad ja pink. Ettevõtmise korraldas Merle Tombak. Mõtte tegid teoks Lauri Tamm, Kahrut-Silvester Vilbaste, Anna Otsolainen, Mari Hiiemäe ja Silver Rannak.
Pärimuste kohaselt on meie pühi puid, allikaid, kive ja hiiepaiku ümbritsenud aiad. Kus aedu, seal väravaid. Nii on Tamme-Lauri väravad heas kooskõlas põlise tavaga ning aitavad paiga pühadust paremini teadvustada.

Videolugu väravate avamisest: https://lounapostimees.postimees.ee/7036642

-

 

Raamat Pühapaigad looduses

Mari Ojasaar koostas, illustreeris ja avaldas 2022. aastal raamatu Pühapaigad looduses. Raamat tutvustab lastele pühapaikade loodust, pärimusi ja tavasid. See raamat on kena värav, mis juhatab väiksemaid lugejaid looduslike pühapaikade juurde ja aitab meie pärandil edasi kesta.

Raamatu tutvustus: https://jestribe.com/toode/raamatud/puhapaigad-looduses/

-

 

Jõgeva maakonna pühapaikade uurimine ja tutvustamine

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus korraldas aastatel 2019-2021 ettevõtmise, mille raames uuriti maakonna pühapaiku, korraldati seminar ja ekskursioon ning avaldati Kohapärimuse blogis 30 artiklit. Sellega anti väärtuslik panus maakonna põlise pärandi edasikestmiseks ja elukeskkonna väärtustamiseks.

Kohapärimuse blogi: https://kultuuritee.ee/blogi/

-

 

Vana-Võromaa pühapaikade teadvustamine

Võro Instituut on aastatel 2010-2022 pannud välja Hiite kuvavõistluse Vana-Võromaa auhinna ja valinud välja auhinnapildi. Samuti koostasid ja andsid nad välja 2023. a kalendri Vana-Võromaa pühapaigad, milles kasutatud fotod on saanud Hiite kuvavõistlusel auhinna või tunnustuse. Seega on Võro Instituut aidanud tublisti kaasa pühapaikade teadvustamisele ja väärtustamisele.

Kalendri tutvustus: https://umapuut.ee/toode/2023-aasta-seinakalender-pyhapaikadega/

-

 

Pühapaikade teadvustamine

Kodanikuühendus Päästame Eesti Metsad on 2020. a asutamisest peale oma tegemistes meeles pidanud ka looduslikke pühapaiku. Metsamanifestis, Metsapetitsioonis, meeleavaldustel, kohtumistel poliitikute ja välismaal asuvate keskkonnaühendustega on ikka ja jälle jutuks võetud ka põlised pühapaigad. Sellega on nad kaasa aidanud looduslike pühapaikade väärtuste teadvustamisele ja hoidmisele.

Päästame Eesti Metsad MTÜ: https://savetheforest.ee/

-

 

Linnurahu edendamine

Eesti Ornitoloogiaühing on alates 1999. aastast järjekindlalt selgitanud ametnikele, metsaomanikele ja avalikkusele pesitsusrahu tähtsust. 2020. aastast alates on pesitsusrahu eest väljas ka MTÜ Päästame Eesti Metsad. Käiviti Pesitsusraadio, pesitsusrahu petitsioon jm algatusi, mis kasvatasid kiiresti ühiskonna teadlikkust. Elustik ja sealhulgas linnud on looduslike pühapaikade lahutamatu osa. Seetõttu kaitseb pesitsusrahu kevadsuvisel ajal ka paljusid pühapaiku.

Eesti Ornitoloogiaühing: https://www.eoy.ee/
Pesitsusrahu: https://pesitsusrahu.org/

-

Varasemad tunnustused: https://www.hiis.ee/tunnustame

 

Kuva: Korrastustalud Meoma hiiemäel. Kuva: Berit Petolai