Põlva lähedal asuv Sulendu ristimets võeti riigi kaitse alla

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas 6.01. käskkirjaga kultuurimälestiseks Põlva lähedal asuva Rosma küla Sulendu ristimetsa, teatas Kultuuriminitseerium. Eesti suurim säilinud ristipuude kogum on ainukordne kogu maailmas. Tava lõigata matuste ajal teeäärsetele puudele hingeriste on järjepidevalt säilinud vaid Kagu-Eestis.

Ristipuud (vanemas võru keeles virvepuud) moodustavad ülejäänud looduslike pühapaikade seas erandliku rühma, kuna nende pühadus tekib inimtegevuse läbi, nende tunnuseks on puu tüvesse lõigatud märgid ning ristipuid tekib ka juurde. Ristipuid loetakse looduslikeks pühapaikadeks, kuna tegemist on põlise loodususuga paikadega, neid puid ei või langetada, ega ära vedada.

Rosma Sulendu ristimets on esimene ristipuude kogum, mille riik kaitse alla võtab. Kuigi ristipuude ja muude looduslike pühapaikade kaitsmist on taotletud juba aastakümneid, on see veninud kultuuriametnike ja eelmiste ministrite vastuseisu tõttu. Varem Riigikogus looduslike pühapaikade toetusrühma juhtinud ja pühapaikade kaitsmist nõudnud Tõnis Lukas on aga teist meelt.

„Ajaloolised looduslikud pühapaigad nagu Rosma ristimets teevad Eestist Eesti. Nende riikliku kaitse alla võtmisega hoiame neid kahju eest, mis võib sündida lihtsalt kas teadmatusest või ettevaatamatusest. Kaitset vajavaid looduslikke pühapaiku on meil palju, sest rahva vaimses pärandis on neil oma auväärne koht ja selliseid paiku tuleb säilitada,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus (suletud 2018) ja Hiite Maja sihtasutus kirjeldasid Põlva kihelkonna looduslike pühapaikade inventuuri käigus 2012. aastal ka Sulendu ristimetsa. Leiti 235 hingeristidega puud - 97 kuuske ja 138 mändi, mis kasvavad 960 m pikkusel lõigul Põlva-Võru maantee ääres kahel pool Rosma kalmistu sissesõiduteed. Paiga kohalik ja põline nimi on Sulendu ristimets.

2012. aastal saadi Põlva kihelkonnas andmeid 140 põlisest pühapaigast, maastikul leiti üles ja inventeeriti 88 pühapaika, neist 31 ristipuude asukohta. Uuringute käigus intervjueeriti metoodiliselt 230 inimest, salvestati 99 tundi intervjuusid ja sellest tehti 500 lk väljakirjutusi. Pühapaikade kirjeldusi talletati lisaks 278 lk. Suur osa ristipuude asukohti leiti vaid tänu kohalike elanike küsitlemisele.

Põlva kihelkonna pühapaikade inventuurist möödunud 8 aasta jooksul on Rosma Sulendu ristimets esimene pühapaik, mis võetakse riigi kaitse alla. Vahepeal on RMK ja erametsaomanikud hävitanud mitmeid ristipuude kohti ja muid pühapaiku ning tõenäoliselt jätkub nende hävitamine ka edaspidi.

Muret teeb ka see, et riik jätkab muinsuskaitsealuste looduslike pühapaikade erastamist ja lubab RMKl ja eraomanikel neid karistamatult rüüstata. Veel enam, riik käsitleb pühapaiku valdavalt maatulundusmaana ja suunab maaomanikke neid maamaksu abil majandama ehk rüüstama. Koos loodusmetsade hävitamisega on viimastel aastatel kiirenenud ka pühapaikade rüüstamine. Eesti pühapaikade säilimise peamine tagaja on täna FSC rahvusvaheline säästva metsanduse asutus FSC. Selle sertifikaati omavad metsaomanikud ja puiduettevõtted peavad tõendama, et ei kahjusta pühapaiku, ega kasuta sealt varutud puitu. Paraku esineb FSC sertifikaadi täitmisel suuri puudujääke eeskätt RMK jt suurfirmade puhul.

Rosma Sulendu ristimetsa kaitse alla võtmine on hea uudis, kuid sellest üksi kahjuks ei piisa. Nagu Eesti riigipiiri ei saa kaitsta üksnes valitud punktides, ei saa ka looduslike pühapaikade pärandit kaitsta valitud paikades ja ametnikele suva järgi. Loodame, et Kultuuriministeerium ei piirdu üksikute pühapaikade kaitse alla võtmisega, vaid lõpetab senise pikka aega kestnud pühapaikade-vaenuliku poliitika ja asub meie põlispärandit päriselt kaitsma.