Описание
Käisime perega suvist Eestit vaatamas. Tee viis ka Taevaskotta. Koha imeline loodus on turistidel avastatud. Lärmakas võõrakeelne jutt kaigub terves metsas. Suspedega rootslased silkavad vette ja veest välja. Lätlased tormavad mööda ja sakslased ei suuda oma õllepudelit lahti saada. Keegi on grupist maha jäänud ja püüab läti keeles üle jõe juhendeid saada, kuidas leida rada teisteni. Uhh... selline virrvarr ja karusell. Nad ilmselt ei teagi, et tegu on eestlaste iidse pühapaigaga. Kõndisime kolmekesti vaikselt. Ma ei öelnud midagi. Sest, mis mõtet on looduses liikuda, kui sa kõik oma teel lärmiga eemale peletad? Õnneks ei viitsi päris iga turist tervet rada läbi teha. Nii leidsime hetke, kui kõik me ümber jäi imekombel vaikseks. Istusin maha ja vaatasin vee vormitud triibulisi müüre. Olime kõik kuidagi oma ette. Laps jalutas eemale vette ja tardus sinna minutiteks. Kõik oli korraks "pausi peal".