Mõni aeg tagasi pärandkultuuri- ja hiiekaarti uurides leidsin üllatusega, et minu kodule ’kiviviske kaugusel’ asub Tohtrikivi. Sombust talveilma trotsides võtsingi plaani väikese rännaku mulle kõige lähemal asuva pühapaiga juurde. Tohtrikivi kirjeldas 1976. aastal Vello Lõugas, kes esmalt oletas, et arstimiseks võidi seda kivi kasutada kuni 20. sajandini. Lõugas küsitles kohalikke inimesi, kes siiski ei teadnud, mida kivil arstiti. Mälestise passile on samal aastal lisatud leht täiendava infoga, mille kohaselt antud kivil ei ole midagi ravitud ning tegu on sekundaarse rahvaluulega, mis tulenes kivi juurde paigaldatud sildist. Nimetus Tohtrikivi tulenevat trükiveast, kivi paiknes Tohvri talu maal ja seda nimetati Tohvri kiviks (Lõugas 1976). Kivi omas tähendust varasel metalliajal, mil selle pinnale süvendati väikesed lohukesed. Kahtlemata oli suur kivi maamärgiks ka hilisematele asukatele. (Gurly Vedru, arheoloog Tallinn 2021) https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT-115_Aeelu_2022_VedruG_kk-18738_Harjumaa-Rae-LiivateeL4.pdf
[Lisaks on talletatud rahvapärimust, mille kohaselt lasti kivil ravimise eesmärgil liugu. Toim.]