Assakul, Tartu maantee vahetus läheduses, hästi tuntud asukoht, kaardil kergesti leitav.

Assaku nõiakivi (Kultuurimälestiste registris arvel pühapaigana)

Oma viljakusmaagilise renni ja rohkem kui 400 uuristatud (erineva suurusega) lohuga vääriks Assaku Nõiakivi palju rohkemat tähelepanu praegusest, sest on vähemalt Euroopa mastaabis unikaalne nähtus. Kivile veidi teise "käekirjaga" tekitatud rist võib olla raiutud piirikiviks kasutamise tõttu, aga ka varem - paganliku pühapaiga "legaliseerimiseks". Muide, ega üks risti tähendus sellel kivil ei välista teist. Kultuurimälestiste registris on Nõiakivi arvel pühapaigana. Üks kohale mõju avaldav joon on, et tänapäeval ehitatakse teed ümbrusest kõrgemaks ja see alandab tee kõrvale jäävat, olgu seal siis elamu või kultuurimälestis. Ka Järve tee kipub aegade edenedes järjest laiemaks, kasvades "Nõiakivile" üsna selga. Kõrval olevast bussipeatusest või auto akendest loobitud sodi tuli samuti kaadrist välja klaarida, enne kui pildistamiseks läks. Objektiivi valik oli säärase taustsüsteemi tõttu lihtne - pannes poolkaadri 30mm Sigma täiskaadri aparaadi ette, tekib pildi nurkades "pealetungiv" pimedus ... ja see ühtib kohapeal valitseva meeleoluga. Olen mööda sõites mõelnud, et too rändrahn näeb välja nagu söögilaud. Kividesse uuristatud lohkude algne tähendus pole tänaseni teaduslikult selgeks saanud ja vaevalt et seal kindlat, ühest vastust leida võibki. Assaku Nõiakivi vaadates hakkasin mõtlema, et muuhulgas võidi sääraseid lohukesi kasutada jooginõude toetamiseks, stabiliseerimiseks - mitte alati pole peekrid ja totsikud olnud alt siledad - ühistel, rituaalsetel söögi- ja joogipidudel. Kahju, et Assaku Nõiakivi praegune taustsüsteem ei soodusta rahvakogunemiste sujuvat, mugavat pidamist. Kui tee jääks veidi kaugemale, võiks unistada kivi kohale varjualuse, võibolla ka lähedusse istumiskohtade ehitamisest ning retrovaimus üritustest.

30.okt 2015

Mart Vabar

2132 /