Vapramäe hiis on pühapaik kuna seda peeti muistsetel aegadel kohaks, kus tehti ohverdusi ja kus looduse vaimudega suheldi. Rahvapärimuse järgi ei tohtinud seal puid raiuda ega maad rikkuda, sest see tõi õnnetust. Vapramäega on ka seotud Eesti rahvuseepose kangelasega. Jutustustes rändas Kalevipoeg mööda Eestimaad, jättes endast maha jälgi nii kivide, mägede kui ka hiite näol. Vapramäe puhul räägitakse, et Kalevipoeg olevat seal puhkanud ja jõudu kogunud oma rännakute vahel. Mõnes loos istus ta mäe nõlval või hiies, jättes endast maha jälje maastikku. Mina ise ole väiksena väga palju Vapramäel käinud. Seal käies tuleb alati meelde põnevaid seikasid ja mälestusi.