2024. aasta kevadel otsustasime sõbrannaga ühendada jõud ning ülikooli tööks uurida, jäädvustada, helindada pühakohad. Pärnamäe hiie puud on suured ja võimsad. Kõik nii erinägu, kuid kokku moodustavad ühe turvalise paiga. Nende näod, nahad, juuksed ja juured olid kõik nii isemoodi, et nende detaile võisin ma tundide kaupa seal jäädvustada ja alati leidsin miskit uut, miskit ennenägematut.