| Ülesvõtte lugu: | Videos on näha see, kuidas kulgeb minek üles mäele, Meoma hiiemäele. Läbi sügisese kollase unenäolise ilma, kõrged pärnad ja haavad kõndijat pühade sammastena saatmas, nooremad vahtrad tasaselt kaasa sahisemas. Külgedele jäävad kuused ja tammed. Maapind on kaetud kuldse vaibaga. Kutsume seda küla kõrgeimat punkti ka kiigemäeks - seal asub külakiik, mille juurde koguneme ikka külarahvaga koos lõket tegema, pühitsema ja tähistama ning kiikuma. Jaanituledel, kodumaa sünnipäeval ning kevade tulekut tervitama. Aga üks asi on käia sellel mäel koos teistega, hoopis midagi muud aga...käia üksinda. See on rahu, see on vaikus, see on hetk iseendale, oma hingele. Hiiemägi asub kohe mu kodu ligidal, nõnda käin ma siin päris tihti. Nii lastega koos kui ka üksi. Kui tunnen, et meel vajab puhastumist, sean sammud mäele. Meoma mägi on jõudnud ka minu kirjutatud luulelugudesse. Samuti siin mäel pesitsevad kodukakud, kelle keelt juba veidi oskan ja tunnen - kui neid hüüan, siis vastavad nad mulle. Olen ikka leidnud mäelt nende ilusaid sulgi - sellised leiud on minu jaoks väga suure väärtusega. Siin videos kiigutan sümboolselt selle mäe valvureid, öökulle. Asetades nende suled kiigele ja lükates õrnalt hoogu. Meoma hiiemäele on kogunetud kindlasti juba vanadel hallidel aegadel. Ja mul on suur rõõm ning tänutunne, et see mägi püsib ja minul ning teistel on võimalus seal käia. Nii üksi kui kaaslastega. Sellel mäel peitub Rahu. |
| Pühapaiga nimi: | Meoma hiiemägi |
| Koht: | Meoma küla, Peipsiääre vald, Tartumaa |
| Pildistamise aeg: | 15.10.2024 |
| Autor: | Berit Petolai |
Autor annab ülesvõtte Creative Commons 3.0 litsentsi tingimustel vabakasutusse. Ülesvõtet võib mittetulunduslikel eesmärkidel ja autorile viidates tasuta kasutada.