Tänavuse Hiite kuvavõistluse võitjad: 17 kuva ja üks liikuv kuva. Suuremalt vaatamiseks klõpsa pildil.
Üldarvestuse peaauhind (1000 eurot)
Puude esiema. Maris Sepp
Eesti, Saaremaa, Karja kihelkond, Liiküla
Täri pärn
Täri pärn on teadaolevalt Eesti vanim, umbes 400 aastat vana pärn. Tema pea 7 meetrine ümbermõõt annab talle ka jämedaima pärna tiitli Eestis. Pärnasid on alati naiselikeks puudeks peetud - graatsiline, meeldivalt lõhnav ja magusaid maitseid pakkuv. Ka Täri pärn ei erine sellest, sest puu juures aega veetes tajud, kuidas ta Sind enda embusesse haarab pakkudes hingesoojust, mida võime külmal talvel sooja kamina ees enda soojendades ning pärnaõieteed pärnaõiemeega juues tunda. Alati kui naudin pärnaõieteed meega mõtlen just Täri pärnale, sest see annab jõudu.
Muidugi tuleb meeles pidada, et pühad puud on puutumatud ja neilt õisi korjata ei või.
Uurali rahvaste auhind (300 eurot)
Mari rahvas. Oleg Ponomarjov
Venemaa, Mari Eli Vabariik, Arbori küla
Püha hiis
Mari rahvas elas üle Venemaa sunniviisilise ristimise ja ateistliku Nõukogude Liidu, mil palvused ja andide toomine olid keelatud, kuid suutis siiski säilitada oma usu ja kultuuri. Loodus on maride kultuuris ja maailmapildis kesksel kohal. Nad austavad pühalikult ümbritsevat maailma. Mari kartide (palvevanemate) palved lähevad läbi puu-altari taeva ja maise maailma jumalate poole. Nende jaoks on pühakojaks metsasalu - maa mahladest küllastunud pühamu, laps, keda ta kasvatas. Mari jaoks on loodus jumal - päästja - see igavene algus, ilma milleta on inimelu tühi. Loodus on kodu ja marid hoiavad seda pühalikult. Nad teavad, et edaspidi elavad seal nende lapsed ja nende laste lapsed.
Soome auhind (300 eurot)
Soittomäki. Markku Laitakari
Soome, Varsinais-Suomi, Maaria, Paimalan küla
Soittomäki
Markku Laitakari kodu on Paimala külas. Tema ema on rääkinud Soittomäest. Kohanimede raamatus on sellest järgmine teade: 42. Soittomäki. Saanud oma nime sellest, et karjased on sellel mäel kogunud oma karja puhudes oma pasunaid.
Vana tava kohaselt on karjased kogunenud 14.04 (soomes tiburtiuse päev) kõrgetele küngastele ja puhunud nela ilmakaare suunas karjapasunaid. Selle taiaga on hoitud kiskjad on karjast eemal ja ühtlasi on antud teada, et karjatamise hooaeg on algamas.
Tänu John Björkmanile on tänapäeval Soittomäe traditsiooni jätkatud. Soittomäelt ning ka Pyhdynmäelt on võimas vaade. Kõrguse vahelduse tõttu tee Pyhdy kohal on tuntud kui Pyhdy rinnak.
Kuni 16aaste auhind (200 eurot)
Bei-Taš. Danil Tomilov
Venemaa, Tseljabinski oblast, Kaslinski rajoon
Bei-Taš ja kinel-Tas
Tšeljabinski oblastis, Kasli linna lähedal asub puhtaveeline Suur Allaki järv. Selle veekogu kaldal on üks Lõuna-Uurali salapärasemaid vaatamisväärsusi - ebatavalise kujuga kivimoodustised, mis iidsetel aegadel olid pühamuks. Koht tundub müstiline ja lummav oma iluga. Mõnel kivil on koopamaalingud. Kokku on teadlased siit kahelt kaljult leidnud kolm jooniste rühma. Joonistused on tehtud kaljudele ookrivärviga, enamik joonistest on kaljuräästa all, mis kaitses neid sademete eest. Maalingute joonte paksus on 1-2 cm. Inimesi meenutavaid kujutisi on palju (arvatavasti šamaanid). Valdavad geomeetrilised motiivid ruudustiku, ribide, rombide ja üksikute segmentide kujul. Mitmete kujundite tähendust ei ole võimalik üheselt tõlgendada. Samuti leiti väljakaevamiste käigus palju iidseid esemeid, sealhulgas kristallist asju. Arheoloogid on kindlaks teinud, et iidsetel aegadel asus neil kummalistel kaljudel altar. Teadlaste oletuste kohaselt toodi siia korrapäraselt ande. Nendel kaljudel asus iidne pühakoda, mis on üle 7 tuhande aasta vana. Kivi lähedalt leiti palju kivist ja pronksist nooleotsi, keraamikakilde, ümmargune graniitplaat ja vasest oda.
Hiite auhind
Kose Siniallikad. Mati Kose
Eesti, Harjumaa, Kose kihelkond, Saula küla
Siniallika hiis
Õhtul päev varem käisin Saula Siniallikaga tutvumas, metsa ja järvevaimudega läbi rääkimas ja salasoovide täitumiseks ande kahimas. Kuvamise hommikul oli loodetud lumm ja pühapaiga hingus olemas: udune ilm andis edasi pühapaigale erilise aja koha ja vaimu tunnetuse.
Püha puu auhind
Palivere künnapuu. Ilme Parik
Eesti, Läänemaa, Lääne-Nigula kihelkond, Allikmaa küla
Palivere hiis
Sõites Hiiumaale looduskaitse kuu raames korraldatavale matkale, viis matkakaaslane mu Palivere künnapuu juurde, kus ma siiani polnud käinud. Inimesed usuvad sageli, et puul on hing - ka mina usun. Põlise arusaama kohaselt on iga puu hingestatud kuid hiiepuudes peitub eriline vägi. Hiiepuudes elavad haldjad, metsa emad ja isad ning mõnikord isegi jumalad. Hiiepuud on peetud eriliselt elusaks. Pärimuse järgi võivad nad ühest paigast teise rännata ja vigastatud puust võib verd voolata.
Püha kivi auhind
Kivieit. Natalja Onišenko
Venemaa, Komi Vabariik, Põhja-Uural, Komži jõe ääres
Kivieit
30-meetrine kivist sammas "Kivieit", mis meenutab eemalt naise kuju. Vanemal kiviajal oli see püha paik, kuhu toodi ande. Andmed kuuldud geoloogidelt ja lood, Yugõd-Va kaitseala veebilehelt.
-
Selle koha lähedal, kus Kožõmi jõkke suubub Balbanju jõgi, asuvad jõe kaldal kaks kivist sammast: kahe näoga „Vanamees-peremees“ ja 30 m kõrgune „Kivieit“, mis meenutab eemalt naise kuju.
Nende kivist pühakujude juurde toodi vanemal kiviajal ande. Seda kinnitavad siit arheoloogide leitud tuleasemed, hirvede ja põtrade söestunud luud, purustatud (anniks jäetud) nooleotsad, noad, kaabitsad, keraamika killud jm esemed. Mõnede leidude vanus ulatub kuue aastatuhandeni. Kahjuks hävitati suur osa arheoloogilisest leiukohast 1980. aastatel buldooseritega, kui siin otsiti kulda. Siit leitud metallesemest ja mammutikihvadest on jäänud vaid jutud.
Pühade vete auhind
Kaitstud kuld. Urve Hermann
Eesti, Saaremaa, Kihelkonna kihelkond, Odalätsi küla
Odalätsi allikad
Odalätsi allikatel tavaliselt päike ei paista, kuid talvine raagus loodus lasi sel imel siiski sündida, kui hommikul vett tooma läksin ja sealt kulla avastasin. Kogu kuld oli ka hoolikalt valvatud, turvameeste-puude silmad olid lausa mitmekordistunud (parempoolne puu) ja pööratud nii tulija kui allika poole. Sellisest kadalipust juba läbi ei lipsa.
Andide auhind
Allikale. Kairi Kalmann
Eesti, ajalooline Võrumaa, Kanepi kihelkond, Jõksi küla
Sepaläte
Kanepi lähedal Jõksi Mõrsjaorus asub Sepaläte, mille veel teatakse olevat tervendav vägi. Lätte oja lookleb ida suunas nagu paljud teisedki raviallikad. Allikas voolab kokku paljudest väikestest lätetest ja suubub mõnekümne meetri pärast Jõksi järve. Kõneldakse, et kunagi vajus allikasse sepapada ja jaaniööl võib seal kuulda sepikoja haamrilööke. Sepalätte vees silmi pestes pidavat need särama minema ja haiged silmad terveks saama, ka juuksed pidavat pikaks kasvama kui pead allikaveega pesta.
Tavade auhind
Mari rahvas (2). Oleg Ponomarjov
Venemaa, Mari Eli Vabariik, Vizimbiri küla
Püha hiis
Agavairemi (kevadpüha) palvus. Mari rahvas elas üle Venemaa sunniviisilise ristimise ja ateistliku Nõukogude Liidu, mil palvused ja andide toomine olid keelatud, kuid suutis siiski säilitada oma usu ja kultuuri. Loodus on maride kultuuris ja maailmapildis kesksel kohal. Nad austavad pühalikult ümbritsevat maailma. Mari kartide (palvevanemate) palved lähevad läbi puu-altari taeva ja maise maailma jumalate poole. Nende jaoks on pühakojaks metsasalu - maa mahladest küllastunud pühamu, laps, keda ta kasvatas. Mari jaoks on loodus jumal - päästja - see igavene algus, ilma milleta on inimelu tühi. Loodus on kodu ja marid hoiavad seda pühalikult. Nad teavad, et edaspidi elavad seal nende lapsed ja nende laste lapsed.
Hiie valu auhind
Tamme mägi. Riine Ant
Eesti, ajalooline Viljandimaa, Pilistvere kihelkond, Tammeküla
Tammemägi
Paigast sain teada Heiki Raudla raamatust "Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani", lk 52. Seal on kirjas järgmiselt: Tammekülas kasvanud rahvajutu järgi üks vana tamm, mille pikne purustas. See tamm oli vana hiis, mida Tamme mäel Taara auks kummardati ja kuhu ümbruskaudsed viisid annetusi. Tamme mäe peal olnud vanal ajal ka kollase värviga kirik või kabel, mida kutsuti Tamme kirikuks.
Sõitsin Tammekülla ja uurisin pühapaiga asukoha lähedal elavalt talupidajalt selle kohta ja sain temalt pühapaiga kõrval elanud mehe Jaan Soone telefoninumbri. Jaan Soone isatalu asub Tamme mäel pühapaigale üsna lähedal. Helistasin Jaan Soonele ja ta juhendas mind, kuidas paigast kõige parem ülevaade saada. Paik asub praeguseks põllumaal. Jaan Soone rääkis, et tema isa oli kombainijuht ja pühapaigas niites jäi masin väga pehme maa tõttu kinni. Vanemad inimesed külast olid seepeale rääkinud, et selles kohas oli vanasti kirik ja surnuaed. Jaan Soone ütles veel, et sellest paigast on kirjutanud Jaan Jung. Uurisin internetist ja leidsin raamatu "Muinasaja teadus Eestlaste maalt. II, Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast" 1898. Selles raamatus on leheküljel 188 punktis 41 kirjutatud järgmiselt: Vana kirikuase Imawere walla Tamme küla ja Adavare walla Suure küla põldude keskel on üks kõrge koht, kust nende külade piir üle käib, keda Tamme mäeks kutsutakse. Selle mäe peal olla wanal ajal üks weike puust kirik olnud, ja kuida inimesed weel suust suhu mäletavad, olnud see kollase värviga värvitud. Muidugi olla sinna ka surnuid maetud, ja wiimane surnu olnud üks Tammeküla karjane, kes pesu küna sees sinna maetud saanud. Wanal ajal olla seal tamme puud kasvanud, kelle puu taime seal ümberkaudu metsades kusagil ei ole. Nüüd on see koht ammugi lage, aga oma poisikese põlves nägin ma seal weel paar tamme võsa. - Et seal tamme puud on kasvanud, sellest on arvata, et seal muistsel ajal mõni hiis või ohwerdamise koht on olnud. - Wanust tammedest on selle mäele ja külale "Tamme" nimetus saanud.
Pärimuse auhind (valis välja Eesti Rahvalule Arhiiv)
Ristivesi. Urve Hermann
Eesti, Saaremaa, Kihelkonna kihelkond, Odalätsi küla
Odalätsi allikad
Räägitakse, et Odalätsi allikate veega on kasulik silmi pesta, sest sellel on tervistav toime. See võib tõsi olla, sest vesi on väga puhas, pulbitsev ja toob maapõuest üles palju väärtuslikke mineraalaineid. Lisaks sellele leidus allikavees sammaldanud tüügastest moodustunud rist, mis küll naljaga pooleks võiks viidata, et selles kohas ei ole enam Vanapaganast jälgi.
Looduskaitse auhind
Karge talvise Panga panga panoraam. Marko Palm
Eesti, Saaremaa, Mustjala kihelkond, Panga küla
Panga pühapaik
Näed sellel fotol üht salapärasemat ja kaunimat kohta Saaremaal. Majesteetlikud vaated avanevad panga pealt ja alt. Tänu kaasaja tehnoloogiale saab näha kaunist panoraamvaadet linnulennult. See foto on tehtud 9. veebruar 2021, kui oli päikeseline kuid ülimalt karge talveilm. Isegi soojades talveriietes oli üle 20 minuti raske mere ääres väljas viibida. Külma võis olla 15-20 kraadi. Meri auras ja tuul oli jäine ja otsekui lõikav. Drooni juhtimine sellise ilmaga on iseenesest ooper omaette. Näpud kaotavad lõpuks külmaga liikumisvõime. Sellest hoolimata panin drooni lendu ja sain mõned kaunid fotod Panga pangast.
Panga pank on muistne pühakoht, kus Merejumalale või ka näkile lepitusohvrit toodi. Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala meeleheaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle või viina valamisega merre, antud seda merele „maida“. Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsuti „mari kakk“. Seal käidud ka jõululaupäeva ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. (Pesti, Rikas, 1991: lk 38.)
Tervise auhind
Aurav allikas. Rasmus Ilves
Eesti, Järvamaa, Peetri kihelkond, Prandi küla
Prandi pühapaik
See hommik oli tõsiselt külm, aga ilus. Suundusin juba varakult Prandi allikate juurde, et pakkuda midagi hingele. Minu nägu, sõrmed ja varbad olid peaaegu terve aja jäätunud, kuid see mida ma kogesin, oli seda kõike väärt. Päikesetõusuga hakkas külm, selge ja tervendava toimega allikas aurama. Mind ümbritses üks tõsine külma-sooja mäng. Tänu õhus olevale udule tekkis taevasse veel Päikese ümber halo, mis muutis vaatepildi veelgi müstilisemaks. See kõik kestis nii vähe, aga samas nii kaua aega... ajataju justkui kadus. Prandi on pühapaik, mis haaras endasse.
Vana-Võromaa auhind
Uhked Laisi küla hiiepärnad. Villu Urban
Eesti, Võromaa, Vastseliina kihelkond, Laisi küla
Laisi hiiekoht
Koha leidsin Maa-ameti pärandkultuuri kaardilt. Pärnad läbimõõduga kuni 1 m, kõrgus ca 25 meetrit. Hiiekoht asub Murati järveni viiva tee ääres. Põhjapoolsed pärnad kasvavad ringikujuliselt ja lõunapoolsed reas. Minul, kui ratastooliga liikujal sobis, et puud on kohe tee ääres. Võimalik, et vana talukoht, kuna reljeefi kaardilt on näha maastikul ristküliku kujuline kõrgem ala, mis meenutab maja aset.
Virumaa auhind
Ilumäe hiieniinepuu. Heiko Kruusi
Eesti, Virumaa, Kadrina kihelkond, Ilumäe küla
Kõnnumäe hiis
Ilumäe Hiieniinepuu, Ilumäe Hiiepärn, Püha Niinepuu … Sellest Palmse lähedal Ilumäe külas asuvast puust on läbi aegade lugu peetud ning talle erinevaid nimesid pandud. Usust puu pühadusse annavad kinnitust veel tänapäevalgi selle juurde toodavad riideribad ja muud ohvriannid. Wikipeedias on kirjas, et Ilumäe pärna vanuseks on hinnatud 300–452 aastat. Kuid pärn on suuteline pärast ühe tüve murdumist kasvatama selle ümber kännuvõsudest mitu uut. Nii võib Hiieniinepuu pärineda juba väga iidsetest aegadest.
Saare pühapaik
Odalätsi allika vetes. Marko Palm
Eesti, Saaremaa, Kihelkonna kihelkond, Odalätsi küla
Odalätsi allikad
Vaikselt vulisevates allikavetes on leidnud koha väsinud männipuud. Odalätsi allika kohta on liikvel mitmeid tekkemuistendeid. Veel arvati olevat tervendav mõju. See foto on tehtud külmal ja lumisel veebruaripäeval sel aastal. Odalätsi on lummav igal aastaajal.
Maailma auhind
Mustade konjode püha hiis. Mark Levitin
Indonesia, Sulawesi, Ammatoa Konjo
Püha hiis
Mustade konjode vanem korjab pühast metsast taia jaoks taimi. Sulawesi saare lõunaosas elab mustade konjode hõim. Rohkem kui sajand tagasi pidasid nad inimkonna tehnoloogilist ja sotsiaalset arengut kõlvatuks ning keeldusid selles osalemast. Konjod järgivad ammatoa usku, mis on segu islamist ja loodususust. Nad ei kasuta elektriseadmeid, kannavad ainult musti riideid, mis on oma kätega värvitud indigoleotisega ning korraldavad mitu korda aastas pühas metsas kombetalitusi. Nende keskses külas on pildistamine keelatud (külalistele kehtib elektroonika kasutamise keeld ja iidset camera obscurat pole veel kellelgi tulnud mõttesse tuua), aga pühas metsatukas on see võimalik.
Liikuva kuva auhind
Oto (mari k. hiis). Andrei Ogorodnikov
Venemaa, Mari Eli Vabariik, Kuzenerski rajoon
Enerbal oto
Kaugel eemal Mari Eli Vabariigi pealinnast, mahajäetud tuulisel lagendikul, seisab üksildane metsatukk. See pole tavaline salu – see on püha palvetamise koht. Igal aastal kogunevad mari põlise usu järgijad pühadesse saludesse, et osaleda rahvarohketel palvepühadel. Seal tänatakse jumalaid ja tuuakse rahvakalendri tavasid järgides ande. Palveid juhib Onaeng – kart, palvevanem, teejuht inimeste ja jumalate vahel.
