Lõpusirgel on fotovõistlus Maavalla hiied, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31.10.2015.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandud ajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Esmaspäeval, 12.10. kell 18 avatakse Tartu loodusmajas Hõimupäevade raames fotonäitus “Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad”. Näituse avamisel saab vaadata Rein Marana värskeimat filmi “Suvisted Tammealusel” (Gaviafilm 2015, 30 minutit), mis avab Eesti looduslike pühapaikade vaimset pärandit. Näitusest ja hõimurahvaste pühapaikadest kõnelevad hõimurahvaste uurija Madis Arukask ning Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest.

Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikadest.

Äsja valminud lühifilmide sarjas kõnelevad looduslikest pühapaikade tähendusest, väärtusest ja ohustatusest muusik Tõnis Mägi, kirjanik Kristiina Ehin, maailmameister Gerd Kanter, kirikuõpetaja ja omavalitsuse juht Tanel Ots, rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani ja näitleja Mari-Liis Lill.

Kuuest 5-minutilisest lühifilmist  koosneva sarja „Eesti looduslikud pühapaigad“ esilinastus toimub reedel, 10.04. kell 18 Tartus Jakobi 2 õppehoone ringauditooriumis. Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta.

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.