Varrupeole eelnev laupäev, ema kastab 7 erineva puu okstest tehtud viha vette, ütleb lastele nende päris- ja salanime ning muud head soovid eluteeks. Plaanisime esialgu teha varrupidu Pühajõe ääres. Asjaolude muutumise tõttu pidime mitu kuud planeeritud peo loetud päevade jooksul ümber planeerima. Nii tegime laste nimede kinnitamise Piusa jõe ääres Päiväpüürdmise mäe külje all, Kalmõtu müüri juures, mis on tuntud ajaloolise pühapaigana. Kuna sellises vägevas kohas peaks ka Piusa vesi olema püha ning vägev, otsustasime teha nimede kinnitamise seal ning võtta vesi vaderitega koos sama taia tegemiseks Piusast kaasa. Kuna olime mõlema lapse nime juba vahetult pärast sündi omakeskis allikal kinnitanud, andsime varrudega seoses mõlemale salanime, mida teavad vanemad ning vaderid. Traditsiooniliselt on kasutatud eelkõige lepaoksi lapsele vee piserdamiseks, kuid meie lõikasime samal hommikul oksad 7 erinevalt puult kodu ümbrusest, andes vastu kõigile puudele punase lõnga ning küsides eelnevalt oksa võtmiseks luba. Nii soovisime ka kõigi nende puude väge lastele saatjaks vajalikul hetkel. Pritsisime Piusa vett nende okstega mõlemale lapsele, emale ja isale. Järgmisel päeval tegime nimede kinnitamise ka vaderite juuresolekul, nii et iga vader ja vanem sai vihast erineva puu oksa ning jagasime häid soove kõigile ringisolijaile.