Otsustasin käesoleva aasta suvel koos ema ja õega külastada mõningaid esivanemate pühasid paiku, millest polnud kuulnud ja mida polnud näinud. Koostasin nimekirja ja marsruudi ning Mäesuitsu ohvripärn sai sinna sisse pandud. Kaardirakendus Waze tundis selle otsingusõna ära ja saime kenasti teele asuda. Hakkasime autoga esivanemate pühale paigale lähedale jõudma. Sõitsime kruusatolmusel teel, mööda vilksatasid põllud ja puud...ja siis järsku teatas Waze, et me oleme Ohvripärnast möödunud ja peame tagasi pöörama. Me ei saanud aru milles asi on, sest ei saa ju ometi olla, et iidsest pühapaigast sõidab läbi sõidutee ja seal samas küntakse põldu. Mõelgem, kas sellel lubataks juhtuda, et keegi sõidab kirikusse autoga ja laotab seal sõnnikut! Jätsime auto tee äärde seisma ja hakkasime tagasi kõndima, kuni jõudsime väga vana ja väärika puuni, mis oli üleni sõitvate autode õhku paisatud tolmu täis. Väga palju silmapaare näinud, kuid siiski unustusse vajunud püha puu...või kas on? Üle puu kareda ja tolmuse koore sõrmitsedes avastasime puule asetatud mündi...ja veel leidmise, et selle iidse ja austusväärse puu juurtelt on võrsumas uued noored pärnad. Hoidkem siis meeles seda väga vana hiiepuud ja lootkem uuele tärkavale algusele.