Ere päike muudab veed mustjaks, kui ümber on mets ja päike valgustab vaid neid kohti, kust ta läbi pääseb. Odalätsi allikajõgi oli sel hommikul aga nii ilus, et mustjast ümbrusest hoolimata proovisin pildile saada helevalgeid külmunud "odaotsi" (tuhanded jäänukid Vanapagana odaotsast, kui see Suurt Tõllu eemale peletas?). Need "odaotsad" meenutasid omakorda tuhandeid väikseid hiina sõdureid marssimas oma huku või triumfi poole, läbi jõgede ja soode, mägede ja orgude. Siinkohal võib fantaseerima jäädagi, igatahes näitas allikajõgi mulle edukalt, mida kõike ta maa seest välja õngitseda suudab. Mulle tundus Odalätsi sel hommikul väga lähedane.