Hiljutised raietööd muutsid ligipääsu Kalevikivile keeruliseks. Kahest küljest piiras kivi sügav kraav, mis oli vett täis. Mööda puutüve turnides saime lõpuks lageraielangi serva mööda kivimürakale läheneda. See oli nagu suur voodi, osaliselt pehme samblaga kaetud. Pärimust on mitmesugust, mitu lugu räägib naiselikust jõust - kivi tassinud sinna Kalevi kaasa. Ühes vanas tekstis vihjatakse kivi viljakusmaagilisele mõjule: "Saaremaal Karja kihelkonnas Pammana (Pammerorti) küla Kalevi kivist teatan ma teile siin järgmiselt: Kalevi kivi seisab kaks versta Murika mererannast eemal lõuna pool Pammana kroonumetsa ja Töiste küla heinamaa vaheraja peal ja talitee ääres kraavi kaldal. Kalevi naine saanud kuulda, et tema mees Kalev Hiiomaalt üle mere Saaremaale tulla, naine võtnud nõuks oma väsinud mehele Pammana või Murika mereranda istet vastu viia. Naine pannud kivi, mis istmeks sünnis on, oma põlle sisse ja rutanud kiirel sammul Pammana küla poole. Naise põllepaelad katkenud ära ja kivi kukkunud maha. Kalev olla juba Saaremaale jõudnud, täma tulnud naisele juba vastu. Ja Kalev istunud ometi selle abikaasa kantud kiviistme peal, kaisutanud ja kaimeldanud oma kallist kaasakest ja suutlenud ka teda selle kiviistme peal. See Kalevi kivi on ka Pammana küla abielupaari inimestele tänapäevani püha. Mina, nende ridade kirjutaja, olen ka küllalt selle Kalevi kivi peäl istunud ning kirjutanud. Kalevi kivi on peält sile. Täma seisab maapinnast 2 2/3 jalga maa peal, täma kori on 4 jalga kõrge, kokku 6 1/2 jalga maa peal ja 2 jalga on maa sees. Istme laius on 12 1/2 jalga põhja poolt lõuna poole ja õhtust hommiku poole 11 jalga lai, selle korja ehk seljatoetusega 16 1/2 jalga pitk, mis istme või tooli moodi õhtu poolt homiku poole seatud on. Koriab on vähe viltu õhtu-põhja poole. Istumise ase on kaunis tasane ja sile kui laud. Muud iseäralikku istumise märkisid pole tunda. - Üleskirjutaja märkus." E 51990/2 Karja, Pärsamaa v., Koikla k. - M. Soonlep Riidu Pors (1910)