Enne ristiusu toomist Hiiumaale olnud siin suur lepik, kus rahvas käis jumalatele ohverdamas ja pühi pidamas. Ristiusu levitamise ajal raiutud lepik maha. Ainult üks ilus põline lepp jäetud kasvama. Hiidlased tahtnud just siia põlise lepa juurde kirikut ehitada, aga kohtasid vastuseisu ning lasid otsustada härgadel. Kirik ehitatakse just sinna kuhu härjad otsustavad ehitusmaterjali vedada. Härjad jäid aga lepa juurde pidama, sest seal kasvas hea lopsakas rohi. Nii oldi sunnitud kirik ikkagi sinna lepa juurde ehitatama, millest ka kiriku nimi - Pühalepa kirik.