Pärimuste järgi on Iida urked olnud ennemuistsetest aegadest alates pelgukoopad, kus varjuti vaenlaste rüüsteretkete ajal. Rahvapärimuse järgi on usutud, et urgetes elasid Iida-nimelised loomad, keda inimesed kartnud. Ka on urgetes nähtud kohapärimuse järgi "tonta ja vaimusi", sinna olla vajunud Iida või Hiida linn, mis pärimuse järgi võib üles tõusta. Urgetesse vajunud linna tulesid olevat muistendi järgi mõisa öövaht kord uusaasta öösel metsa kohal hiilgamas näinud. Hiie-toponüümika ja pärimuses kirjeldatud ebatavalised nähtused annavad kohapärimuse uurija Jüri Metssalu hinnangul tunnistust, et tegu on pühapaigaga.