Hiieotsa ohverdamiskohta kirjeldavad üheksa 20. sajandil kogutud pärimusteadet, millest neljas kajastub paiga pühadus. Sealne ohverdamistegevus on olnud seotud kividega ning kuna pärimusteadetes kirjeldatud paigas asub silmapaistev kivikülv, siis on alust seostada ohverdamiskohta just selle alaga. Aastatel 1876 kuni 1901 välja antud kaartidelt selgub, et ala on olnud kaetud metsaga, ka pärimusteated kirjeldavad metsa pühapaiga osana. Näiteks on ühes teates Hiieotsa suurkivi nimetatud ka Hiieotsa metsa kiviks ning teises teates on välja toodud, et suure kivi otsa sai ronida kuuskede otsast. (https://bioneer.ee/hiieotsa-ohverdamiskoht-nimetati-kultuurimälestiseks)