Tänavuse Hiite kuvavõistluse võitjad: 20 kuva ja kaks liikuvat kuva. Kuval klõpsates avaneb võistluse lehekülg, kus saab avada originaalfoto / video.
Üldarvestuse peaauhind
Taevane puudutus - SVEN ZACEK
Pühajärv
Ajalooline Tartumaa, Otepää kihelkond, Pühajärve ja Sihva küla
See oli üks imelik päev, mil terve Lõuna-Eesti oli pilves, aga Otepää ja Pühajärve kant mitte, kuigi ka siia oli juba lõuna poolt saabumas suur pilvemassiiv tohutu tormituulega, mis lubas kogu novembri poolt kaunistatud looduse valge rüü maha puhuda. Ilmamuutuse pilvevööndi ees tekkis päikese ümber kaunistav halo nagu taevane puudutus hüvastijätuks. Järgmisel hommikul selgus, et hüvasti ei tulnud mul jätta mitte ainult ilusa valguse ja kenasti lumiselt kaunistatud loodusega, vaid ka oma vanaemaga, kes lahkus selsamal pildi tegemise päeval. Eks ta sinna nii ilusate nähtuste tekkemaailma läkski.
Uurali rahvaste auhind
Suur kivi keset jõeorgu - SVEN ZACEK
Rapa jõe org (Rapadalen), Sareki rahvuspark, Rootsi
Saamimaal (Rootsis) Sareki rahvuspargis, asub saamide püha mägi Nammatj. See on keset Rapa jõe orgu kõrguv kalju, mida saab imetleda jõe orgu mõlemalt poolt ääristavatelt veelgi kõrgematelt kaljudelt. Sareki rahvusparki peetakse Euroopa viimaseks päriselt metsikuks paigaks. Fotol on sügisõhtune vaade, mille on teinud dramaatilisemaks sealsele paigale omane heitlik ilm koos vihmasaju ja päikesepaistega.
Soome pühapaiga auhind
Salapärane Kämmenkivi Pisa mäel - MIIKA MIINALA
Pisavaara, Kämmenkivi
Soomi, Kuopio, Pisavaara
Sain sellest paigast teada raamatust Suomen luonnon pyhät paikat (Soome looduse pühad paigad). Läksin seda vaatama koos oma sõbraga ja kogemus oli lausa meeletu.
Raamatust: ”Pisa on endise Nilsiä valla ehk praeguse Kuopio ja Juankoski linnade piiril asuv, umbes 270 m kõrge kvartsiitmägi. See on püha mägi, piiri koht ja mainitud juba Kalevalas. Joukahaise ja Väinämöise võistulaulmisel Joukahainen näitab oma teadmisi järgmiste värssidega: ”Tean ma puud Pisa mäel, põlismännid Horna kaljul: pikad on puud Pisa mäel, põlismännid Horna kaljul…”
Voitto Viinase uurimuse järgi Pisa on olnud kolme erineva põdraküttide rühma, kainuulaste, karjalaste ja savolaste, kasutatud jahikoht ja püha mägi. Asja toetab ka vana pärimus, mille järgi mäel on kolm andide toomise paika: Pirunkellari koobas, Uhrikallio ja must-valge kivialtar. Uhrikallio (ohvri- ehk ahikalju) on ka piirikoht, millel on Rootsi ja Venemaa vahelise Täyssinä rahu (1595) piirimärk. Sellele on raiutud Rootsi kroonid, Vene õigeusu rist, aastaarv ja piiri tõmmanud meeste nimetähed. Piiripunkti põhjenduseks oli koha nähtavus ja pühadus. Mägi on näha kaugele. Püha kalju asukoht oli üldiselt teada, ja sellele pandud piiri ei tohtinud mitte keegi liigutada või eitada.
Pärimuse järgi olevat Pisa kõige tugevam väekoht. Mitte mingid needused ei mõju seal, vaid jäävad maha mäe jalamile, kui neetud inimene tõuseb mäele. See on sellepärast, et Pisa valitses vägev mäevaim, kes oma valitsusalal ei sallinud teiste võlujõudu. Pirunkellaris elas seevastu teine kurat, kes oli kaotanud võitluse Pisa valitsemise üle. Võitluse võitja ajas kaotanud kuradi koopasse ja kasutas teda oma teenijana. Võitluse kaotanud kuradi pisaratest tekkis koopa seintele mäekristalle. Praegu enam koopas kristalle pole. Need kadusid juba enam kui sajandi eest koobast külastanud inimeste taskutesse.
Pirunkellari ala on osaliselt kannatanud inimese tegevuse tõttu. Juankoski rauavabrik kaevandas koopa lähistel asuvat moonduvat kvartsiiti rauasulatuskoja tarvis.
Teadjad kasutasid Pirunkellarit noorte naiste lapse- ja abiellumise õnne edendavateks taigadeks. Üks körtti [soome luterlik ususekt] vanamees pahandas 1860ndatel nende paganlike kommete üle nii, et ta otsustas hävitada terve paiga. Ta vedas koopa puid täis ja ladus suure kuhja puid ka koopasuu ette. Siis ta süütas puud põlema. Koobas ei purunenud, aga tulekahju jäljed on kaljul ikka veel näha.” (Suomen luonnon pyhät paikat. Aimo Kejonen, Tuomo Kesäläinen, 2017)
-
Kämmenkivi vaatetorni juures on suur rändrahn, mis püsib kivinukkidel. Pärimuse järgi on seal pühitsetud täisealiseks saamist. Kivi alt läbimine nõudis julgust ja jõudu. (https://www.luontoon.fi/pisa/nahtavyydet)
Noorte auhind
Hiiemetsa valvur - ERMINIA BATISTA
Väkra hiis
Saaremaa, Valjala kihelkond, Väkra küla
Vana murdunud hiiiepuu tüves elab valvur. Pildile jäid tema nina ja silmad. Peas on tal huvitav kroon. Ta valvab hiietammesid Hiie talu väravas Väkra külas.
Hiite auhind
Pühajõe suus - MÄRT NIGU
Pühajõgi, Pühaorg
Virumaa, Jõhvi kihelkond, Pühajõe küla
Jäädvustasin Toila Oru pargis kirjut sügist.
Püha puu auhind
Tamm kui vanaisa - TÕNIS ARGUS
Vaskjala tamm
Harjumaa, Vaskjala (Jüri) kihelkond, Vaskjala küla
Kui tamm rääkida oskaks siis ta räägiks nii mõnegi vana huvitava loo. Istuks tamme all ja kuulaks. Ja kui kui tammelt tuleviku kohta küsida, siis ta muigaks ja ütleks et ära muretse, on ennegi igasugu aegu nähtud, elatud ja ellu jäädud
Püha kivi auhind
Sama nahk - KAISA NELE HENDLA
Välgukivi
Harjumaa, Kuusalu kihelkond, Tammistu küla
2024. aasta kevadel otsustasime sõbrannaga ühendada jõud ning ülikooli tööks uurida, jäädvustada, helindada pühakohad. Tammistu küla Välgukivi (Titekivi) on legendi järgi pihta saanud välguga. Suur kivi, nüüd juba kaheks moondunud, ehib mereäärset ala. Oma olemuselt väga maagiline pooleks läinud kivi. Tema kõrval olevad puud olid kaetud sama kattega, mis kivi isegi. Ilus sümbioos kahe maailma vahel.
Pühade vete auhind
Sini-must-valge Jägala - SVEN ZACEK
Jägala juga
Harjumaa, Jõelähtme kihelkond, Koogi ja Jägala-Joa küla
Eesti lipuvärvides Jägala varakevadist võimu näitamas. Jägala joa pärimus: https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/joe/joe.html
Looduskaitse ja Vana-Võromaa auhind
Tamme-Lauri tamm virmaliste all - URMO PAJU
Tamme-Lauri tamm
Võrumaa, Urvastõ kihelkond, Urvaste küla
Ühel mai õhtul lubas tugevaid virmalisi. Otsustasin riskida ja läksin Tamme-Lauri tamme juurde, kuigi sealne pildistamise suund selle pildi puhul on lõuna suund. Õnneks olid nii tugevad virmalised, et otse lõuna suunas oli selline mäng. Minu jaoks kindlasti kõige tugevamad virmalised mida ma näinud olen ja sellist pilti teine kord teha saab olema väga raske kui mitte võimatu.
Vana-Võromaa auhinna valis välja Võro Instituut.
Tavade auhind
Lõke ja külakiik kevadöös Meoma hiiemäel - BERIT PETOLAI
Meoma hiiemägi
Tartumaa, Tartu kihelkond, Meoma küla
Meie küla tähtsaim koht on Meoma hiiemägi. Käime siin koos lõket tegemas, kiikumas, pühitsemas, öökullide duette kuulamas. Sellel fotol on Meoma hiiemägi ja kiik kevadpühal volbrilõkke kumas. Öös on aimata kahte kogu, kes on viimastena mäele istuma jäänud...
Andide auhind
Sügisene Tohkri Tammetsõõr - BIRGIT MASING
Tammetsõõr
Võrumaa, Vastseliina kihelkond, Tohkri küla
Tohkri külas on arheoloogiamälestis - ohverdamispaik nn. Tammetsõõr ja ohvriallikas Ilmamäe allikas. Tammetsõõr e. Tammelump on ohverdamispaik II aastatuhandest. Tegemist on 20 m läbimõõduga tammede ringiga, mille keskel asuvad ohvrikivid. Tammetsõõris on nn. lääne- ja idavärav - tammede reas olevad suuremad vahed. Meie sugulasrahvalt udmurtidelt on teada ohverdamiskomme: idaväravast toodi ohvriloom tammeringi, kus ta tapeti, liha keedeti öö läbi ning hommikul jagati läbi läänevärava leent. Kas see ka Eestis nii toimus on teadmata, kuid "väravad" Tammetsõõris on olemas. Tammetsõõrist 200 m kagu pool asub Ilmamäe allikas. "Ilmamäe" nimi tuleneb mäe lähedal asuvast allikast, mille vee järgi ilma ennustati - vihma eel läheb vesi tumedaks. Allikas asub väikses nõos, kuhu ta moodustab 10x30 m suuruse tiigi, mille sügavus on 1-1,5 m.
Hiie valu auhind
Idioodid pühapaigas - SVEN ZACEK
Lehmja tammik
Harjumaa, Vaskjala (Jüri) kihelkond, Jüri alevik
Lehmja tammikus uitamine algas väga positiivsete emotsioonidega: puud oli võimsad, kohati lausa võrasidpidi kokku kasvanud. Järsku, oli keset tammikut justkui natuke avaram koht, mida ääristasid eriti vanad ja väärikad puud. Kahjuks oli igaühte neist rüvetatud punase spreivärviga piserdatud roppusega. Idioodid olid käinud pühapaigas. Valisin kõige vähem ropu, kuid siiski kriiskavalt rõveda välja ja vajutasin äärmiselt halva tundega päästikule.
Pärimuse auhind
Puu embus – KRISTIN KUNZ
Tervendav mänd
Ajalooline Läänemaa, Karuse kihelkond, Metsküla
Tervendava männi kohta pole palju teada. Kuid kohalike käest kuulsin, et üks naine, kes oli elanud palju aastaid välismaal oli koju tagasi tulles rääkinud, et tema ema käis tervendava männi juures, mis asub praeguse kooli hoovil. Hiljem tuli välja, et see võis olla ka üks teine mänd ning keegi tegelikult enam ei tea kas tegu on üldse õige puuga. Kuid sellest hoolimata kallistasin ka ise puud ja tundsin end sellel hetkel väga suures rahus ja ühenduses loodusega.
[2019. a Muinsuskaitseameti tellitud arhiivi- ja välitöödel sai siiski kinnitust, et fotol asuv mänd on ajalooline tervendav puu. Küllap seal võis kasvada mitu tervendavat puud nagu ka naaberkülas Saastnas. Korraldaja]
Auhinna valis välja Eesti Rahvaluule Arhiiv
Tervise auhind
Jalavalu ravimas - KAIRI ORAV
Annemäe Annekivi
Setomaa, Pelsi küla
Annepäeval Annemäel Annekivi otsas. Annemäel on 2 kivi, millest ülemine, murukamarasse peitunud ravikivi on soe ka külmal päeval. Kuigi alumine kivi on toodud 20. sajandil andideks, pandi täna münte väiksele kivile. Mündid kaovad sealt alati ära. Kivi on teabetahvliga, 20m tee pealt, Annemäe kõrgel kaldal Annemäe talu kuuseheki kõrval Pelsi külas Setomaal. Kõrge kase all olevat olnud ka vana tsässon. 100 a tagasi ehitati maakivist Pelsi tsässon 200 m põhja poole.
Virumaa auhind
Kallukse mänd loojangul - ELINA KÜBARSEPP
Kallukse hiiemänd
Virumaa, Torvastvere (Kadrina) kihelkond, Kolu küla
Kallukse mänd loojangu ajal. Taustal paistab Väike-Kitlimägi, kus pärimuste kohaselt asus Hiiemägi hiiemetsaga.
Mulgimaa auhind
Võrtsjärve Vanasaar ehk Tondisaar - TAAVI TENNO
Vanasaar
Viljandimaa, Tarvastu kihelkond, Võrtsjärv
Silmitsedes Eesti pühapaikade kaarti jäi silma, et üks nendest asub keset Võrtsjärve. Lähemal uurimisel selgus, et seal asub Vanasaar, mis veebist leitava informatsiooni põhjal võis muinasajal olla püha hiiesalu asukohaks ning sinna olla saadetud ohvrikohtades välja aetud tondid ja vaimud. Tänasel päeval on sinna rajatud väike puhkekoht lõkkeplatsi ja paatide maabumiskohaga. Kahjuks ei õnnestunud saarele oma jalaga astuda, kuid see oli siiski napilt lähimale maismaale (Rannaküla) piisavalt lähedal, et sinna drooniga kohale jõuda, mõned fotod teha ja siis nipa-napa ka tagasi jõuda.
Saarte auhind
Eesti kujuga auk - SVEN ZACEK
Põhjatu auk
Hiiumaa, Käina kihelkond, Kolga küla
Käisime suvel perega Hiiumaal ja mulle jäi enne minekut silma väga kutsuva nimega pühapaik ehk Põhjatu auk. Seda lausa pidime vaatama minna. Tee sinna oli pikk ja auklik, õnneks polnud ükski neist põhjatu. Kõige parema vaate andis droonikaader, millelt sarnanes Põhjatu auk Eestimaa kujule. Emmaste vallas kõneleb rahva traditsioon ainult ühe – nimelt Emmaste küla laiali ajamisest. Praeguse Emmaste mõisa asemel olnud varem hää põllumaaga küla, kuna mõis tol korral Kurisuul (Mõisa ligiduses asub põhjatu auk, milline arvatavasti endise maaaluse jõe avaus. Rahva keskel on sarnased augud tuntud „kurisuu“ aukude nime all. Arvatavasti ka mõis sellelt oma nime omanud.) asunud. Emmaste küla peremehed olnud rikkamad kogu ümbruskonnas. Korra kõrtsis olles kiidelnud ja hoobelnud nad teiste ees oma rikkusega. (https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/emm/emm.html)
Läänemaa auhind
Tammevardja Salumäe loodenõlva peal - MAREK LAIMETS
Salumägi
Ajalooline Läänemaa, Kirbla kihelkond, Kloostri küla
Tammevardja okstest on välja joonistumas kuuekandiline sümbol. Kloostri Salumäge teatakse kui hiiepaika, selle all kasvavad hiietammed. Kuskil mäe all peaks olema ka Vanapagana kivi. Astangu ääri ilmestavad peale tammede ka pärnad.
Maailma auhind
Püha hiis järve kaldal - VADIM MADIJAROV
Püha hiis
Venemaa, Baškortostan, Miškini rajoon, Novokljutševo küla
"Minu vaarisa Esõkii, Novokljutševo küla loodususu palvevanem, vahistati. Kui ta koju pääses, oli ta verevalumites ja vermeis. Ta ütles oma naisele - “lähme õlgi tooma”. Ja tõidki nad õlgi. [Varem pandi ka Eestis surijad pikkadele õlgedele] Vaarisa heitis pingile pikali ja uinus. Ja läinud ta oligi.
Aga üle küla levis murettekitav uudis – nad raiuvad maha hiie järve kaldal.
Võimatu! Me ei luba seda. Neame ära! Nad ei julge!
Aga hiis kästi maha raiuda sama küla meestel. Kuidas!?
Sest kui mehe kirves puutub püha puud, kaob tema sugu maa pealt.
Siis otsustasid naised – tähendab, seda peame tegema meie.
Ja Jumo andis naistele tarkust – nad ei raiunud metsa maha, vaid painutasid noored puud maapinnale ja need, mis olid võimsamad, tehti lühemaks ja oksad painutati maha. Eemalt tundus, et käsk on täidetud. Puud ei kahisenud, neid ei olnud enam kõrgel mäel näha. See tähendab, et keegi ei palveta.
Ja puud tõusid püsti. Ja ühest kasest kasvas kolm, viis, seitse, üheksa kaske!"
https://vk.com/wall-225279030_195
Liikuva kuva auhind
Karge jäine Panga pank Saaremaal - MARKO PALM
Panga pank
Saaremaa, Mustjala kihelkond, Panga küla
Tol kargel veebruari hommikul oli õhk nii jäine, et meri auras. Õhutemperatuur oli alla miinus 15 kraadi. Kuid Panga pank oma kaunis talvises pidurüüs oli nii ilus, et saatsin drooni õhku ja püüdsin osa sellest filmilindile.
Liikuv kuva, noore üllataja auhind
Kiige lugu ja minu lugu – INRIID LEINI
Hiiemägi
Tartumaa, Tartu kihelkond, Meoma küla
Meoma hiiemägi asub minu kodukohas, meie majast üle tee. Kutsume seda ilusat kohta ise kiigemäeks. Käime seal ikka kogu külaga tähtpäevadel koos. Olen seal koos emaga kiikumas käinud päris pisikesest peale kuni praeguseni välja. Ka minu kaks nooremat õde on juba tublid kiikujad. Laulame ikka koos "Eia, Tuia" kiigelaulu ja pikutame selili kiigel, ema teeb meile hoogu. Nii on tore liikuvaid puude latvu jälgida. Vahel tuleb mõnus uni peale. Päris väiksena ma tukkusingi kiigel. Mäletan seda vaatepilti ja tean seda laulu - puude ladvad ja taevas kõiguvad minuga koos ja ise ümiseme muudkui "lase kiigel käia!". See on hea ja kindel tunne sedasi kiigel hõljuda. Tegin sellest väikese filmi, kuidas ma kiigemäel kiigun ja laulan. Mõned puud on veel rohekad, teised juba kollased. Nagu kiiguks suvest sügisesse. Niimoodi kiikumas käies kasvan ma tasapisi suureks. Ema mängib taustal parmupilli ja teeb mulle hoogu. Selle kiige on ehitanud minu isa, mina olin veidi abiks. Eelmise kiige ehitasid mu vanaisa ja vanaema. Kiikusin väiksena vana kiigega, nüüd aga selle uuega, mis on mõned aastad tagasi ehitatud.
-
