Koht
[Pole andmeid, et Viru raba oleks pühaks peetud. Korraldaja]
Viru raba, Harjumaa. Vanasti oli raba aukartustäratav, kardeti udu ja eksimist, mistõttu on ka ütlus "läks omadega rappa" negatiivse alatooniga ja käib just ebaõnnestumiste kohta. Praegu käib Viru rabas iga päev palju rahvast, on loodud matkarada. siiski-siiski, ei ole inimene ainuke liik, keda seal kohata võib- isegi ilvest olla seal nähtud. Suur maantee on üpris lähedal, Lahemaa oma suvekodudega samuti. Sealne võimas Põhja-Eestile iseloomulik loodus annab kinnitust, et esivanemate hinged hõljuvad veel praegugi seal, oma kunagiste kodude lähedal.
Kirjeldus
Jõulupühal rappa minnes ei oodanud meid ees ei lumi ega jää, värvid raba värvid olid lausa soojad. Osaliselt saab seda muidugi erakordselt soojade jõulude "süüks" panna... Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga – sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Vanasti oli raba aukartustäratav, kardeti udu ja eksimist, mistõttu on ka ütlus "läks omadega rappa" negatiivse alatooniga ja käib just ebaõnnestumiste kohta. Meie läksime rappa raba õhku hingama, talvist pööripäeva tähistama ja esivanemate hõnguga paika austama.